NSV Liidu vahel nn. vastastikuse abistamise pakti. Sisuliselt tähendas see aga seda, et viimane võis Maarjamaa aladele luua oma baasid koos 25 000 sõduriga. Välispoliitiliselt jäi Eesti Baaside ajastul Läänemaailmast eraldatuks. Talvesõja puhkemisel jäädi ametlikult erapooletuks, kuigi salaja oldi soomlaste poolt. Nii mõnigi eestlane põgenes üle lahe appi punaste vastu võitlema. Raske oli midagi antud situatsioonis ette võtta, sest oldi mitme tule vahel: ühelt poolt pitsitasid võõrväed, teisalt ei saanud ju üle lahe olevat sugulasrahvast hätta jätta. Kui 17. juunil 1940 punaarmee 80 000 mehega üle eesti piiri marssis, tekkis paljudel eestlastel valik: kas põgeneda oma kodumaalt Soome või Rootsi kaudu Euroopasse ja mujale maailma või jääda paigale ning oodata ja vaadata mis edasi saab. Paljud valisid esimese versiooni, kuid valdav enamus jäi siiski paigale. Järgnev aasta oli meie rahvale äärmiselt raske ning repressioonid kulmineerusid 1941. aasta 14
eest Poolale ja N. Liidule, kuigi NSV Liidu ja natsi Saksamaa armeed võtsid koos osa Poola vallutamisest ning poola ohvitseride ja tsiviilisikute hävitamisest. N. Liit pääses Nürnbergi tribunalis vastutusest tema poolt sooritatud kuritegude eest tänu sellele, et kui Hitler ründas 22. juunil 1941 oma sõpra, andis ta seega Stalinil võimaluse täita olulist osa natsismivastases võitluses. Tänuks selle eest pitsitasid lääneliitlased N. Liidu poolt toime pandud kuritegu ees silma kinni... Võitjariikide kontosse kuulub veel teisigi Nürnbergi protsessi õiguspunktide rikkumisi. Nii tulnuks punkti kuriteod inimsuse vastu - alusel võtta menetlusse näiteks liitlaste poolt Saksamaa linnade massiline pommitamine, mis toimus otse tsiviilisikute hävitamise eesmärgil, mille käigus hukkus 593 000 tsiviilisikut, 26 000 politseinikku ja sõjaväelast ning 39 000 sõjavangi ja välismaalast
annaabi.ee 
