Hiljemalt VIII sajandi esimesel poolel võeti kasutusele alfabeet. Hilisema pärimuse järgi algasid 776 regulaarsed pidustused Olümpias. Kolonisatsioon Vahemerel Varaseim teadaolev kreeklaste kaubapunkt võõrsil oli Al Mina asula Süüria rannikul rajati XI sajandil jäi selles piirkonnas ainsaks olulisemaks. Itaalia läänerannikul rannikul olid kreeklased tegevad hiljemalt VIII sajandi algusest alates. Sajandi keskpaiku tekkis siin suur asula Pithekussai (Ischia) saarel, ja peagi ka Kyme linn mandril. Sitsiilias rajati esimene koloonia (Naxos) euboialaste poolt aastal 734. Aasta hiljem (733) rajasid korintoslased Sürakuusa. Sajandi lõpuks oli saare idarannik kreeklastega asustatud. Põhja- ja lõunarannik asustatu VII VI sajandil (tähtsamad linnad: Himera, Selinus, Akragas). Lõuna-Itaalia tähtsamad linnad rajati VIII saj lõpul ja VII saj esimesel poolel. Need olid: Rhegion, Kroton, Sybaris, Taras.
regulaarsete pidustuste algusele kõnealusel perioodil võib see viidata küll. Hoogustusid ka kreeklaste mereretked lääne suunas peamiselt Itaaliasse, kus meelitasid Etruuria (etruskide ala) ja Elba saare metallileiukohad. Siingi olid esimestena kohal euboialased, kes arvatavasti sõlmisid etruski ülikusuguvõsadega sõbralikud suhted, mis aitasid kaubelda ja tagasid ligipääsu ihaldusväärsele toorainele. 8. sajandi esimesel poolel tekkis tänapäeva Naapoli lähedal Ischia (toona Pithekussai) saarel suur kreeklaste, peamiselt euboialaste asula, mis tõenäoliselt toimis lähtepunktina Itaalia rahvastega kauplemisel. Tegemist oli perioodiga, mil ka foiniiklased Vahemere lääneosas oma kolooniaid rajasid, otsides metallileiukohti nagu kreeklasedki. Tihe kokkupuude nende rahvaste vahel oli seega vältimatu ja kreeklased langesid foiniiklaste vahendusel ida kultuuri tugeva mõju alla. Varaseim märk sellest mõjust on foiniikia tähestiku ülevõtmine. Selle aeg on vaieldav
annaabi.ee 
