-macro-historical perspectives 7. Eellugu rauaajaks Vahemerel -foiniiklaste esiletõus- hea asukoht, head kaubad (liibanoni seeder (ei mädane), purpuri saamiseks üks karbiline, millest värvi sünteesiti) -kreeklaste uus esiletõus kohe peale mererahvaste sisserännet -Lefkandi- asula, mis on pidevalt olnud asustatud 2000-7000 eKr ning kus on mingist hetkest näha kalmetes kaubad, mis on iseloomulikud teistele piirkondadele. Kaubandussidemed loovad kreeklaste esimese koloonia Pithekoussai saarel. Umbes 10-11.sajand eKr tabas piirkonda suur pronksi puudus, sest tina ei toodud enam Afganistaanist. See tingis raua kasutuselevõtu vajaduse. Etruuria esiletõus: Villanova kultuur (10.-8.sajand eKr). Nende esiletõus ei ole üllatuslik, sest seal on võrlemisi soodne kliima, metallide rohkus, hea asend- avatud Terriini merele (sai kubelda kreeklastega) Atlantilise Euroopa peamised kaubateed, kust veeti luksuskaupa jäävad Iirimaa, L-Inglismaa, P- Prantsusmaa ja P-Hispaania
Sealt arvestatakse ka olümpiamängude alustamise aastat, aga kindlat ajaloolist tõendit selleks pole. Elanikkond tihenes, asulakohtade arv suurenes, seega suurenes ka haudade arv. Võib öelda, et demograafiline plahvatus. Hakkasid intensiivsemalt kontakteeruma ka Vahemere muude piirkondadega. Ahvatlused olid idas- foiniikia linnade õitsemisaeg jne. Nad tahtsid kaubelda idamaadega, kuna agressioon oli võimatu. Rajasid Levadi rannikule kauplemisasulaid. Al Mina asula loodi nt selleks. Pithekoussai saarest kujunes mitme tuhande elanikuga kaubanduskoloonia. Sinna kogunes kreeklasi üle kogu maa, see oli tugipunkt ja peatuspunkt idaga kauplemisel. 7-8 saj kolonisatsioon Järgnes massiline kolonisatsioon, mis oli ka seotud rahvastiku kasvuga. Esialgu läänesuunas Sitsiiliasse (kogu idarannik, nt Naxos ja Syracuse, hiljem hõredamalt ka lõunarannik. Läänerannikul olid foiniikia kolooniad ja keskel olid siikelite alad, kes alistati hiljem kreeklaste poolt
annaabi.ee 
