Arvatakse, et alates ca 2 miljonit aastat tagasi suurenes varieeruvus selle liigi sees, samas elas samades piirkondades samaaegselt hulk teisi liike (nt Homo rudolfensis). Homo erectus ehk püstine inimene Esimene inimrühm, kes teadaolevalt lahkus Aafrikast. Elas 1,89 miljonit – 143 000 aastat tagasi. Leide lisaks Aafrikale ka Gruusiast (Dmanisi leid) ja Ida-Aasiast (Hiina, Indoneesia). Esimene leid Indoneesiast Jaava saarelt 1891. a (Eugène Dubois), esmalt nimetati Pithecantropus erectus e püstine ahv-inimene. Hiljem on eristatud Aafrika inimlasi (Homo ergaster) ja Aasia leide (Homo erectus sensu stricto). Arvatakse, et ca. 1 miljon aastat tagasi oli see ainus teadaolev inimliik, eksisteerimise lõpuajal elas Indoneesias paralleelselt tänapäeva inimeste ning Homo floresensisega. Arvatakse, et Homo hedelbergensis on kujunenud selle liigi mõne populatsiooni põhjal. Tuntumaid leide: Jaava saarelt leitud kolju (nn Jaava mees), Ida-Aafrikast leitud
Aafrikast, Euroopast, Aasiast ilmselt olid kliimast tugevamad. Homo erectuse ajumaht oli 9001100 cm³ (tänapäeva inimesel on ajumaht 14001500 cm³). HE luude leidmine on seotud 19. sajandi lõpust alanud inimese kaugemate eellaste jäänuseid süstemaatilise otsimisega. Esimeseks edukaks oli 1899. aastal hollandlane Eugene Debois. 1891. a hakkas ta kaevama Jaava saarel Trinili küla juures ning leidis 7 aastaga hulga luid, sealhulgas kolju ülaosa ning sääreluu. See nimetati Pithecantropus erectuseks ehk sirgeks ahvinimeseks (praegu Homo Erectus). Homo erectuse luid leiti hiljem ka mujalt Aasiast, teiste hulgas Pekingi lähedalt Choukoutienist. Viimase leiu muudab oluliseks see, et koos luudega leiti ka lõkkejäänuseid, kivist riistu ning tarvitusjälgedega loomaluid. Nagu öeldud, oskas Homo erectus kasutada tuld, tal olid elamud ning asulad olid suhteliselt kompaktsed. 500 000 aastat tagasi küttisid nad
annaabi.ee 
