ajal ka geneetikud. Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased, kes polnud puu otsas elamisega nii kohastunud kui näiteks tänapäeva inimahvid. Asunud ela- ma lagedale maastikule, hakkas inimahvlane kõndima kahel jalal. Peaaju arenedes kujunes temast australopiteekus ehk lõunaahvlane, kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ning inimeste vahel. Kui vara- jaste inimahvide luid on leitud mitmest maailmajaost, siis australo- piteekusi tuntakse vaid Aafrikast. Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas Homo habilis ehk osavinimene, kes oli õppinud valmistama esimesi tööriistu. Vanimad tööriistad olid ühest otsast teritatud ovaalsed umbes rusikasuurused kivid. Teritamiseks löödi kivi küljest mõni kild ära. Ahvid võivad küll vahel kasutada keppe ja kive, aga ise nad tööriistu ei tee. Tänapäeval arvatakse, et osavinimesed surid välja ja polnud seega meie otsesed esi-
ajal ka geneetikud. Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased, kes polnud puu otsas elamisega nii kohastunud kui näiteks tänapäeva inimahvid. Asunud ela- ma lagedale maastikule, hakkas inimahvlane kõndima kahel jalal. Peaaju arenedes kujunes temast australopiteekus ehk lõunaahvlane, kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ning inimeste vahel. Kui vara- jaste inimahvide luid on leitud mitmest maailmajaost, siis australo- piteekusi tuntakse vaid Aafrikast. Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas Homo habilis ehk osavinimene, kes oli õppinud valmistama esimesi tööriistu. Vanimad tööriistad olid ühest otsast teritatud ovaalsed umbes rusikasuurused kivid. Teritamiseks löödi kivi küljest mõni kild ära. Ahvid võivad küll vahel kasutada keppe ja kive, aga ise nad tööriistu ei tee. Tänapäeval arvatakse, et osavinimesed surid välja ja polnud seega meie otsesed esi-
annaabi.ee 
