otsad turbaga. Vajadusel peenraid kastetakse. Muld peaks olema kergema lõimisega, viljakas, hea struktuuriga et mullas oleks võimalikult soe ja piisavalt õhku. Pistoksi võib teha ka põhjaküttega lavadele. Sooja lavaga me ergutame juured ennem kasvama kui lehed. Avamaal saab pistokstega paljundada paju-, papli-, metsviinapuu-, sõstra- jt. liike. 3.3. Paljundamine pistvaiadega. Pistvaiadega saab paljundada kergesti juurduvaid paju- ja papliliike. Pistvaiad lõigatakse vanematest okstest, mille läbimõõt on 5 – 8 cm ja pikkus 1 – 1,5 m. Vaiad istutatakse 30 – 50 cm sügavustesse aukudesse. Kuivamise vältimiseks kaetakse pistvaia ülemine ots (pooke)vaha või mõne muu haavahooldusainega. Pistvaiadega paljundamist võib teha ka otse püsivale kasvukohale. Pistvaiade lõikamine toimub taimede puhkeperioodil. Sobivaks ajaks on hilissügis. Kui maa on sula, siis võib vaiad kohe ka ära istutada
osast, pistikuosast külgharud. Pistikud torgatakse substraati 1/3 ulatuses. · Okaspuude pistoksad juurduvad kaua mitu kuud kuni paar aastat. Kiiremini juurduvad jugapuu, elupuu, ebaküpressi ja kadaka pistikud. Kuusk ja nulg juurduvad aeglaselt. 27.04.2016 Marje Kask 91 Kanna ja vasaraga pistikud 27.04.2016 Marje Kask 92 Paljundamine pistvaiadega · Pistvaiad lõigatakse vanematest okstest, mille läbimõõt on 58 cm ja pikkus 1 1,5 m. · Pistvaiadega saab paljundada kergesti juurduvaid paju- ja papliliike. · Vaiad istutatakse 3050 cm sügavustesse aukudesse. Kuivamise vältimiseks kaetakse pistvaia ülemine ots õlivärviga. · Juurdumise kiirendamiseks vajavad kastmist. 27.04.2016 Marje Kask 93 Paljundamine haljaspistikutega · Lehtpuude haljaspistikuks ehk virvepistikuks nimetatakse
annaabi.ee 
