Pistoksi võib teha ka põhjaküttega lavadele. Sooja lavaga me ergutame juured ennem kasvama kui lehed. Avamaal saab pistokstega paljundada paju-, papli-, metsviinapuu-, sõstra- jt. liike. 3.3. Paljundamine pistvaiadega. Pistvaiadega saab paljundada kergesti juurduvaid paju- ja papliliike. Pistvaiad lõigatakse vanematest okstest, mille läbimõõt on 5 – 8 cm ja pikkus 1 – 1,5 m. Vaiad istutatakse 30 – 50 cm sügavustesse aukudesse. Kuivamise vältimiseks kaetakse pistvaia ülemine ots (pooke)vaha või mõne muu haavahooldusainega. Pistvaiadega paljundamist võib teha ka otse püsivale kasvukohale. Pistvaiade lõikamine toimub taimede puhkeperioodil. Sobivaks ajaks on hilissügis. Kui maa on sula, siis võib vaiad kohe ka ära istutada. Analoogselt pistokstega tuleb ka sügisel istutatud pistvaiad külmakerke suhtes kevadel üle kontrollida ning vajaduse korral vaiad tagasi vajutada. Kevadise istutamise puhul toimub vaiade ületalve hoidmine sarnaselt pistokste
27.04.2016 Marje Kask 91 Kanna ja vasaraga pistikud 27.04.2016 Marje Kask 92 Paljundamine pistvaiadega · Pistvaiad lõigatakse vanematest okstest, mille läbimõõt on 58 cm ja pikkus 1 1,5 m. · Pistvaiadega saab paljundada kergesti juurduvaid paju- ja papliliike. · Vaiad istutatakse 3050 cm sügavustesse aukudesse. Kuivamise vältimiseks kaetakse pistvaia ülemine ots õlivärviga. · Juurdumise kiirendamiseks vajavad kastmist. 27.04.2016 Marje Kask 93 Paljundamine haljaspistikutega · Lehtpuude haljaspistikuks ehk virvepistikuks nimetatakse osaliselt puitunud üheaastase võrse (virve) osa, millel on lehed. · Haljaspistikud lõigatakse peamiselt suve algul (juuni, juuli algul) sama aasta intensiivselt kasvavatest või kasvu lõpetavatest võrsetest.
annaabi.ee 
