kirjutajad, raske amet, õpiti u oluline allikas 5 aastat Kangelaseeposed nt ''Gilgames'' Jumalad Palju rituaale seoses Jumalatel inimlike nendega. Neid ülistati ja iseloomujooni. neist peeti palju lugu. Sageli ANU - taevajumal, jumalate olid nad looma/linnu peaga. isa Nt pistrikupea = Horos. ENLIL - tuule, tormi, vihma, piksejumal. Umbes 740 jumalat. EA - maa-aluste vete ja Tähtsamad jumalad: sügavuste isad, tark, kaval. RA - päiksejumal, hiljem Amon-Ra HOROS - taevajumal OSIRIS - viljakuse jumal, surnute valitseja. Surmajärgsus
VÄGA religioosne. Maailma üldist korraldust mõtestati müütide ja usu kaudu. Egiptuse religioon oli iseloomult polüteistlik igal elu-ja tegevusvaldkonnal omad jumalad. Ka piirkondlikud jumalad. Egiptuses on teada üle 740 jumala. Antropomorfsed jumalad e mitmekülgsed jumalad. Osiris surnuteriigi valitseja zoomorfsed e loomakujulised jumalad. Apis must härg pool-inimeste ja pool-loomadena. Amon-Ra pistrikupea, inimesekeha; Seth saakali peaga Skarabeus sitasitikas, kellest saab jumalik putukas. Kohtab palju amuleti näol. On uskumus, et kui see hauda kaasa panna, annab see igavese elu. Religiooni iseloomustas aristokraatlikkus, kuna jumalate eest hoolitsemine templis oli preestrite privileeg. Iga templi ees obelisk, mis sümb kõrgele pürgimist. Tutanhamoni hauakamber kõige kuulsam, sissepääs on peidetud. Tutanhamon oli kullast sarkofaagis.
Lauto Lauto arvatakse pärinevat Mesopotaamiast. Varaseim primitiivne lauto moodi kahe või kolme keelega muusikariista kujutis on leitud 1600 (17 sajandil) eKr valmistatud keraamilisel plaadil, mis asub nüüd bagdadi muuseumis. Muusikariist jõudis peagi Egiptusesse. Osa neist 2 keelega lautodest olid valmistatud kilpkonna kilbist ja kaetud pealt nahaga, millel oli 6 kõlaava. Mõnikord oli 32 cm pikkuse pillikaela otsa nikerdatud hane- või pistrikupea. Neid mängiti lipitsaga. Pika kaelaga lauto ilmus Kreekasse 4. sajandil eKr, sealt levis see Etruuriasse ja Roomasse. 5 sajandil pKr mängiti pika kaelaga lautot Bütsansis ja Liibüas, Indiasse jõudis see alles 10. sajandil. Läänelik lauto oli otseselt kujunenud araabia ud'ist, lühikese kaela ja 4 keelega pillist, mida mängiti lipitsaga. Ud ilmus mekasse 6. sajandil. See oli häälestatud kvartidesse ning seda täiustati 5.-nda ning seejärel 6.-nda keelega
annaabi.ee 
