Saakkalad neelatakse tervena Haugil saakkala algul risti hambus, väiksemate puhul juhuslikus suunas. Koha ja ahven neelavad saaki tihti saba poolt Teised röövkalad alati pea poolt, enne allaneelamist muudavad saakkala lõugu kokku surudes liikumisvõimetuks Kalasportlastele elussööt Viidikas Loobu jõgi, Joaveski Kalatoidulised linnud ja loomad Kaurilised, pütilised, pelikanilised, toonekurelised, hanelised, haukalised, pistrikulised, kurelised, kurvitsalised Saarmad, naaritsad, mingid, hülged, kassid Tänan tähelepanu eest! Kasutatud kirjandus et.wikipedia.org - E.Pihu Meie kalad olelusvõitluses - E.Pihu, A. Turovski Eesti mageveekalad www.loodusajakiri.ee Kalastaja käsiraamat" Valgus 1971, Tallinn
rohttaimi ja puhmaid ning 44 liiki puid ja põõsaid Arvukamalt leidub lõikheinalisili kõrrelisi,korvõielisi ja roosõielisi Luhaniitudel esinevad kõige sagedamini sale tarn, luhttarn ja lünktarn Leidub liike mis on haruldased nii Eestis kui ka Euroopas Limused: harijärvekarp, paksuseinaline jõekarp Kalad: särg ,ahven ,haug Putukad : suurliblikad, jooksiklased Imetajad : vesirott , kobras ,mügri,põder Linnud : hanelised, pistrikulised ,kurvitsalised Kahepaiksed ja roomajad : tähnikvesilik, kärnkonn, rohukonn , rästik ja rabakonn http://www.alampedja.ee www.google.ee www.wikipedia.org
Sugukond=Family Ardeidae haigurlased Sugukond=Family Ciconiidae toonekurglased Selts Caprimulgiformes öösorrilised tuvilised Selts Coraciiformes siniraalised Selts Columbiformes Selts Cuculiformes Selts Falconiformes Selts Gaviiformes käolised Pistrikulised Kaurlased Selts=Order Gruiformes kurelised Sugukond=Family Gruidae kurglased Sugukond=Family Rallidae ruiklased Selts=Order Pelecaniformes pelikanilised Sugukond Fregatidae Sugukond Pelecanidae Sugukond Phalacrocoracidae Sugukond Sulidae fregattlindlased pelikanlased Kormoranlased suulalased Selts Phoenicopteriformes flamingolised
Kivisisalik lacerta sisaliklased soomuselised Arusisalik zootoca sisaliklased soomuselised jäälind jäälind jäälindlased siniraalised Pöialpoiss pöialpoiss pöialpoislased värvulised Valge-toonekurg toonekurg toonekurglased toonekurelised Tuuletallaja pistrik pistriklased pistrikulised Kassikakk kassikakk kaklased kakulised Hallvares(alamliik) liik: Vares vares vareslased värvulised Kalakotkas kalakotkas kalakotkaslased haukalised Rabapistrik pistrik pistriklased pistrikulised Teder teder faasanlased kanalised Sinikael-part part partlased hanelised
· pikad varbad · pikk nokk · soiste ja veekogudega alade juures · levinud peaaegu kõigis maailmajagudes O tuvilised columbiformes · kere jässakas · tugevad tiivad kiire lend · udusuled puuduvad · nokk lühike · pesahoidjad O siniraalised coraciiformes O käolised cuculiformes O pistrikulised falconiformes O kanalised- galliformes F faasanlased O kaurilised gaviiformes O kurelised gruiformes F kurglased F ruiklased · mitmesuguse suurusega · tiivad ümardunud ja nõrgalt arenenud · jalad pikad, tugevate varavastega
nimestikus 115 liiki. Palju peamiselt põhjapoolse levikuga liike on meil vaid läbirändajad (iga-aastasi 36 ja ebaregulaarseid 8 liiki, juhuslikke 1 liik). Mõned linnud on kas tali- või suvikülalised. Pesitsejatest on ainult kuni veerand paigalinnud, ülejäänud rändlinnud. Eestis pesitseb kokku umbes 13,4–20,4 miljonit paari linde ning talvitab 3,5–9,4 miljonit lindu. Eesti linnuliikidest enamik (127) kuulub värvuliste seltsi. Järgnevad kurvitsalised (71 liiki), hanelised (37), pistrikulised (mõnes süsteemis haukalised; 27), kakulised (12), toonekurelised (10) ja teised. Septembri lõpus 2011 kuulus Eesti lindude nimestikku 377 liiki, lisaks 5 teadmata päritoluga liiki (vaata välislinki Eesti lindude nimestikust). Eesti nüüdislinnustik on kujunenud põhiliselt pärast viimast jääaega, kui koos kogu elustiku rikastumisega tuli meile järjest uusi liike. Arktilistele tundrate ja rannikute lindudele
annaabi.ee 
