vaarikas Võsunditega- maasisesed ja maapealsed tekivad juurekaelal olevatest pungadest. Maapealsega paljundatakse maasikat Maasisesega paljundatakse kibuvitsa , sirelit Pistikutega paljundamine Pistik on emataimest eraldatud osa Eristatakse pistoksa ja haljaspistik Pistoks- Puitunud, hästi arenenud pungadega võrsed pistoksad lõigatakse sügisel peale lehtede langemist. ( september) või varakevadel (aprill) 12-15 cm pikkused Pistoksal vähemalt 3 punga. Alumine lõige kaldu. Ülemine risti. Paljundatakse sõstraid, kloonaluseid. Haljaspistik: on lehtedega ja lõigatakse juunis. Haljastuspistikutega paljundatakse karusmarju, sõstraid, kloonaluseid. Pistikute pikkus 5-10 cm. Juurduma pannakse kasvuhoonesse. Juurdub 2 nädalaga. Oksastamisel poogitakse teise taime väike tükkike 1 .a taimest. Alus ja poogens ühendatakse pikkade kaldlõigete abil. Tehakse nii alusele kui ka poogendile samasugused
27.04.2016 Marje Kask 84 Pistoksad katmikalal 27.04.2016 Marje Kask 85 Pistoksad kilega kaetud peenras 27.04.2016 Marje Kask 86 Pistokstega paljundamine 7 · Peale istutamist puhkevad pungad varuainete arvel, juuri veel pole. · Põõsana kasvava pistoksa võrse ladvad võib pintseerida see soodustab hargnemist ja viib juure ja võra tasakaalu. · Tüvega istikuks kujundataval pistoksal murtakse ära ennakvõrsed. · Esimesel aastal tehakse umbrohutõrjet, taimekaitset, väetamist, kastmist. 27.04.2016 Marje Kask 87 Pistokste kasvatamine 27.04.2016 Marje Kask 88 Juurdunud pistoksad 27.04.2016 Marje Kask 89 Pistokstega paljundamine 8 · Kui taimed jäävad teiseks aastaks samale kohale kasvama, siis põõsad lõigatakse varakevadel 5-8 cm kõrguselt tagasi