Ülevaade Mehhiko tavadest poleks täielik,kui mainimata jääks la mordida. Ehkki mehhiklased kostitavad heldeltoma külalisi, nõuavad äriajamine ja paljud sotsiaalteenused teatavat lõivumaksmist, mida USAs ja Euroopa põhjapoolsemates ühiskondades tavaliselt välditakse. Mehhiko riigiteenistujad, ametnikud ja politseinikud on väga madalalt tasustatud ja püüavad harilikult suurendada oma nigelat palka, võttes vastu pistiseid (nagu ameeriklased seda nimetavad), et lubade ja muude teenuste saamist inimestele hõlpsamaks muuta. Mehhiklaste meelest on see täiestinormaalne ja sugugi mitte mõistusevastane. See komme on kooskõlas nii hispaanlaste traditsioonilise sooviga aidata nõrgemat ("Elan vaid Jumala armust") kui ka asteekide ajaloolise andamite nõumise süsteemiga. Välismaalasele ei valmista raskusi mitte küsimus, kas maksta või mitte maksta, vaid kui palju maksta. Kõige jaoks on
võimul olevate ringkondade eestkostest huvitatud rühmitused, eelkõige äriringkonna. Klientide seisund sõltub sellest, kui lähedal keegi seisab (eriti etniliselt) võimulolijatele. Poliitline võim on rikkuse peamiseks allikaks ning oluliseks faktoriks on etniline- või klannilähedus. Kõige tagasihoidlikumadki ametid jagatakse vastavalt alluvussuhetele ning etnilisele lähedusele. Lokkab korruptsioon ning riigiamet lubab inimesel saada pistiseid ning tegeleda pettustega. Ühtlasi ei olda Aafrikas võimul väga kaua: aasta-kaheda võetakse riigikassast nii palju kui võimalik. Eliit paigtab enda raha investeerigutesse välisriikides. Aafrika riikides on tavaline ka kleptokraatia (terminit kasutati esmakordselt 1968. a just Aafrika kontekstis) – hukatuslikum korruptsiooni esinemisvorm: süsteem, kus riigivara süstemaatiliseks rüüstajaks on riigipea oma kaaskonnaga