Tänu sellele on võimalik eristada detailsemalt erinevaid etappe. Keraamika on sageli ka kaunistava ornamendiga, piirkondades oma ornament, aitab võrrelda eri piirkondade omavahelisi seoseid. Keraamika järgi on eristatud ka erinevaid kultuure vastavalt keraamika tüüpidele. Keraamika võimaldas hakata toitu keetma savipotis. vasta Neoliitikumi perioodil tegelesid inimesed viljelusmajandusega. Tulekiviesemed mesoliitikumis: uuritsad -1,2 kõõvitsad- 3,4,7,11 pistikterad – 4,15 nooleotsad – 8-10, 12 noake- 13 Vaimne kultuur Matmiskombed Kalmistud Eestis: Veibri Kalmistu Lätis: Zvejnieki Neoliitikum ja viljelusmajanduse levik 8. loeng Kiviajane viimane kultuur, noorem kiviaeg ehk neoliitikum. Ajajärk, kus leiab aset kõige suurem murrang inimkonna ajaloos. Oluline üleminek viljelusmajandusele. Seni koguti ja korjati loodusande. Nüüd hakatakse ise maaviljeluse ja loomapidamisega. See muudab inimeste elu olulisem määral
Mõnikord on neid alt kindlustatud kividega. Mõnikord kaeti põrand liivakividega. Kokkuvõtvalt: kasutati mitmesuguseid elamuid, mis võisid kujult ja muidu erineda ka ühe arheoloogilise kultuuri piirides. Mesoliitilised töö- ja tarberiistad Varem peeti mesoliitiliste töö- ja tarberiistade eristamise tunnuseks mikroliite, ent neid esineb juba paleoliitikumis. Mikroliite kasutati kogu tulekivi esinemise alal. Neil palju funktsioone (nt pistikterad, nooleotsad). Kirved nii tulekivist kui ka muudest kivimitest. Kirveid nüüd varretati (muhvid). Tardkivimitest kirveid hakati osaliselt lihvima. Tähtsad olid vibud ja nooled (tulid kasutusele juba paleoliitikumis). Nooleotsad nii luust, kivist, kui ka varrega ühest puust. Leitud on vibusid. Nt Maglemose kultuuri Holmegårdi IV asulakohalt saadi jalakast vibu. Nooled pikad, mikroliidid olid külge kinnitatud vaiguga. 47