Impressionism Saab alguse 19. sajandil. 1874 a. on Pariisis kunstinäitus, kus eksponeerisid teoseid kunstnikud, kes olid vastuolus akadeemiliste kunstnikega. Näiteks: Monet, Pissaro, Degas, Renoles. Monet ,,Impressioon. Tõusev päike". Võõras nähtus on kirglik eneseväljendus, äärmuslikud meeleolud. Eelistatakse peeneid nüansse, ei ole kontraste, ei ole massiivseid orkestrikoosseise. Pehme mulje. Claude Debussy Claude Debussy (1862 1918 Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Looming: Debussy kirjutas peamiselt programmilist muusikat, eriti klaveripalu
ole selgeid piirjooni ja mis on heledates, mahedates värvides. 2 Biograafia,aastaarvulised faktid. 1840 14. november Sündis Pariisis Claude Monet . 1845 Perekond kolis Le Havre`sse. 1857 Tema ema Louise Monet suri. 1858 Claude Monet tutvus Eugène Boudin`iga, eks julgustas teda maalima väljaspool uksi. 1859 Monet Läks Pariisi ja astus Swissi Akadeemiasse. 1860 Monet tutvub Pissaro ja Courbet. 1863 Monet avastas Manet'i maalid "en plein air" Fontainebleau metsast. 1864 Monet jäi Honfleuri koos Boudin, Bazille, Jondkind. Ta tutvus oma esimese kunsti armastajaga: Gaudibertiga. 1867 Sündis tema esimene poeg Jean Monet ajal mil Claude Monet oli Sainte-Adresse`s. 1868 Monet püüab sooritada enesetappu. Ta saab Mr. Gaudiberdilt pensioni. ta maalib Fecambis ja Etretatis. 1869
1885.aasta detsembris lahkus van Gogh kodulinnast ja sõitis Pariisi. Ta sukeldus Prantsusmaa pealinna kunstielu tähtsamatesse sündmustesse, külastas kõige rikkalikumaid kunstimuuseume, kus nägi enda lemmikut Millet´ töid, avastas Delacroix´ ja Veronese. Van Gogh tutvus imperssionistide töödega, vanade jaapani meistrite joonistuste ja puugravüüridega. Van Gogh ei tundnud ennast Pariisis uustulnukana, vaid võrdsena võrdsete seas. Hiljem on Pissaro pojale rääkinud:" ma teadsin, et van Gogh kas läheb hulluks või jätab meid kõiki kaugele seljataha. Kuid ma ei osanud aimatagi, et ta teeb nii ühte kui teist. ,, Sel perioodil tegi Vincent kaks olulist avastust. Tema jaoks muutus maali juures kõigeolulisemaks valgus. Ta hakkas segama põhitoone täiendtoonidega, külmi soojadega ja saavutas hämmastavaid tulemusi. Enda eelistusteni jõudis ta jaapani puugravüüride kaudu,
Prantsusmaal välja impressionism, mis püüdis jäädvustada hetkelisi muljeid. Impressionistid loobusid oma maalidel teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest, maalides valgust ja õhku, kasutasid heledaid puhtaid värve ja asetasid need lõuendile väikeste komataoliste pintslitõmmetega. Kõige puhtakujulisem impressionist oli Claude Monet, kelle maal "Impressioon. Tõusev päike" andis tõuke rühmitusele nime andmisel. Camille Pissaro maalis peamiselt suurlinnavaateid, Auguste Renoir aga inimesi. Impressionistide rühmitusega seostatakse ka Edouard Manet ja Edgar Degas, kes polnud siiski puhtakujulised impressionistid. Neoimpressionismi rajaja oli Georges Seurat. Neoimpressionistid uurisid teaduslikult, kuidas inimese silm näeb värve ja lõid vastavalt sellele oma teoseid, nende maalid jätsid eredavärvilise mosaiigi mulje. Koos impressionistidega alustasid tegevust
Kes olid muusikalised eeskujud ja kust oli võetud teoste teemad? Eeskujudeks olid Wagneri ja Liszti programmilised sümfooniad. Teemad olid võetud peamiselt kirjandusest. IMPRESSIONISM Millal tekkis ja kus? Mida tähendab ja iseloomustab impressionalistlik mõiste. Impressionismi mõiste pärineb 19. sajandi lõpu maalikunstist. 1874. aastal toimus Pariisis maalinäitus, kus eksponeerisid oma töid akadeemilise kunstimaitsega vastuolus olevad noored kunstnikud Monet, Pissaro, Renoir, Degas, Sisley. Monet andis ühele maalile nimeks ,,Impressionism" - ,,Tõusev Päike". Sellest sai alguse uudne kunstivool, mis algselt oli iroonilise kõlaga, kuid peagi muutus üldkasutatavaks stiilinimetuseks. Too välja, millised jooned olid stiilile olulised? Mis on programmiline muusika? Peened nüanssid, värvivarjundid, värvide muutused päevakulgedes ning valguse ja varju mäng. Programmiline muusika on muusika, mis põhineb kindlal teemal või süzeel,
- Katsetab 20ndatel eri stiile - 1934- 1950 Pallases maaliõppejõud - Erku ja heledaid värve (erand naisakt- kuldkollane). ,,Akt looduses". - Heidetakse impressionismi pärast välja kunstnike liidust - Hilisem laad eredates värvides- impressionism - Hilises loomingus palju natüürmorte, lillemaale ,,Natüürmort kalaga", ,,Sügislilled" - 1937, 1938 aastatel maalinud Pariisis linnavaateid (matkinud Pr. Impressionismi- G. Pissaro- palju Montmantre vaateid). ,,Pariisi bulvar" Erik Haamer - Tartus - Esindas realistlikku suunda - Õppis Pallases N. Triigi juures - Maalid seotud Saaremaaga, Saaremaa maastikke, Saaremaa kaluritega - Koloriit pruunikas, hallikas, merd maalides palju sinist - Rootsis elades koloriit eredamaks- erkpunane, kollane - Katsetanud ka abstraktsemat maali - 1960ndatel kumaristliku realismi poole, rannapilte suvitajatest
annaabi.ee 
