ariidses kliimas tuule toime, polaaraladel aga liustikud. Kõikide välisjõudude tegevuses eristuvad kaks vastandlikku külge – kulutus ehk denudatsioon ja kuhjumine ehk akumulatsioon.Eristatakse füs murenemist ehk rabenemist , keemilist murenemist ehk porsumist ja bioloogilist murenemist. Kosmogeensed – põhjus: meteoriidi langem; iseloomulik avaldumisvorm: plahvatus, löök; kesk- või väikevormide rühm: kraatristrik; keskvorm: plahvatuskraater; väikevorm: löögikraater; pisivorm: löögiauk, löögilohk.Geoloogilised. 1)endogeensed – vulkanogeensed ja tektogeensed. 2)eksogeensed – gravitatsioonilised, glatsigeensed (glatsiaalsed, limno- ja fluvioglatsiaalsed), veelised (alluviaalsed, proluviaalsed, deluviaalsed, deltalised; mariinsed, limnilised; korrosioonilised, sufosioonilised), eoolilised ja krüogeensed.Biogeensed e elutekkelised. 1)Taimed (fütogeenne) – avaldumisvorm: taimede
2 sügavat ürgorgu. Toomemäel ei ole ühtegi paljandit. Kui Vanemuise juures lüüa labidasse pinnasesse, tuleb liivakivi kohe vastu, Toomemäel tuleb umbes 100 meetri juures alles. Eesti aluspõhja reljeef, milline see välja näeb. Tänapäevane reljeef järgib mingis mõttes aluspõhja reljeef. Reljeef tekkinud jää tõttu. Aluspõhja pealispinnal olevaid vorme võib jagada: · Mikrovorm näiteks jääkriimud · Pisivorm · Väikevorm · Keskvorm · Suurvorm klindiesine tasandik. Suurvormidel eristuvad 80 m samajoonest kõrgemale ulatuvad kõrgustikud ja neist mõnevõrra madalamad kõrgendikud ning lisaks orgudele on neisse kulutunud väiksemad nõod. · Hiidvorm Eesti aluspõhja suurvormid: Balti klindi esine (Soome lahe nõgu), Lääne-Eesti madalik, Viru- Harju lavamaa (40-50-60 meetrit kõrgust), Devoni lavamaa Lõuna-Eesti ala Ugandi ja Sakala
annaabi.ee 
