dekriminaliseerimine hea uudis. /.../ Seetõttu on igati mõistetav, et riigikogu õiguskomisjonis on koostatud eelnõu seadusandliku praagi välja- praakimiseks. Kas see eelnõu ka vajalikku toetust saab, sõltub juba kaine mõistuse ja parteidistsipliini vahekorrast komisjonis. Kuid sel juhul peab keegi võimulolijatest oma viga tunnistama. Igal juhul on justiitsministeeriumil nende andmete taustal äärmiselt keeruline väita, et riiklik poliitika pisivaraste kohtlemisel on edukas ja senisel kursil jätkamine on õigustatud. Kuid hullem veel on see, et kus seadusetäht isegi võimaldaks tõsisemalt karistada, seal ei lase seda teha puudulik infrastruktuur. Praegu pole praktikas kiiret karistust rakendada ja inimest arestimajja saata sageli võimalik, sest arestimajade järjekorrad ulatuvad sadade inimesteni. Eesti Päevaleht Online 19.03.2008. Allikas C
aastal võrreldes 2006. aastaga väärtegude ja kuritegude summaarne kasv 38% ning võrreldes 2008.aasta esimest poolt ja 2007.aastat, võib tuua arvestuslikuks süütegude kasvuks ca 56%. Toodud faktidest võib järeldada, et nimetatud seadusemuudatusega suurenes toimepandud pisivarguste hulk ning nende toimepanijates karistamatuse tunne ning kindlus, et pisivarguse toimepanemine ei too kaasa kriminaalkaristust. Seega võib väita, et väärteokaristused korduvate pisivaraste suhtes ei täitnud oma eripreventiivset eesmärki. Ka Siseministeerium möönab, et senine karistuspraktika ei ole olnud toimepandud rikkumiste suhtes ilmselt piisavalt proportsionaalne ning politseil oleks vaja rakendada karistusvõimu senisest rangemalt.88 Ka lähiaastate statistika näitab karistusjärgse kinnipidamise vajalikkust. 2008. aastal kasvas isikuvastaste kuritegude arv 8,9%. Seda eelkõige kehalise väärkohtlemise aga ka seksuaalse
annaabi.ee 
