..............................15 KASUTATUD MATERJAL.................................................................................................... 16 3 SISSEJUHATUS Seen on vanem kui meie, õigupoolest on nad ühed vanimad Maa elanikud. Palja silmaga nähtavad seened kasvasid siin juba devoni ajastul, seega üle 400 miljoni aasta tagasi, pisiseened aga veelgi varem: ühed vanemad jäljed elust planeedil Maa jätsid ilmselt pärmilaadsed seened umbes 3,8 miljardit aastat tagasi. Seened on levinud pea igasse maakera sfääri. Neid on mullas ja puudel; õhus, järvedes, jõgedes ja meredes on miljoneid seenespoore. Neid on kuivas ja niiskes, külmas ja kuumas, kõrgel mägedes ja sügaval veekogude põhjas. Seentel on väga omapärased tunnused, ühelt poolt sarnanevad nad taimedega, teiselt poolt aga loomadega
(puidumädanikud, hallitused, taimehaigused). Mõnedel taimedel esineb mükoriisa (seenjuur), see on moodustis, mis tekib seene ja kõrgema taime kooselu tagajärjel taime juurte läbipõimumisel seeneniidistikuga. Selline suhe on tuntud sümbiotrofismina seen saab taimelt süsivesikuid, taim seenelt vett ja mineraalaineid. Sageli esineb see lehikseente ja puude vahel (kaseriisikad ja kased, männiriisikad ja männid). Paljud pisiseened kutsuvad esile taimede haigestumise. Haiguse all mõistetakse kahjulikku füsioloogilist muutust taime organismis. See võib olla tingitud mitteparasitaarsetest faktoritest (saastumine, mingi aine puudus või liig, temperatuuri muutused jne.) või patogeenist. Patogeen on kahjustuse esilekutsuja, tavaliselt on selleks elusorganismid, peamiselt seened, bakterid, viirused, ka mükoplasma taolised organismid. Puudel ja põõsastel esinevatest haigustest tekitavad seened 97%. Mõnel
annaabi.ee 
