oskab kettale faile ja katalooge kirjutada ja sealt neid lugeda, oskab välisseadmetega (printer, monitor jne) ja võrguga suhelda, oskab intelligentselt mälu ja cachega tegeleda, suhelda graafikakaardiga NB: Kui opsüsteemi ei oleks, peaks iga programm kõiki neid asju ise teha oskama Linux – opsüsteem, vabavaraline ja tasuta versioon UNIXist - Mobiilid (Android) - Serverid (70% servereid) - Pisiseadmed (domineeriv) - Tava-arvutid (2%) Distro – Linux distribution ehk distro on tarkvarakogumik, mis põhineb Linuxi operatsioonisüsteemil; N: Ubuntu Taust: Kuna Linux koosneb suurest hulgast tarkvarakomponentidest, on kasutajal neid kõiki ükshaaval raske installida. Distributsioonide autorid muudavad selle ettevõtmise lihtsamaks, levitades kompaktselt suurt hulka tarkvara, mida Linuxi kasutaja võiks tahta kasutada.
Suured praegused opsüsteemid, nende põhirakendusvaldkonnad ja umbkaudsed turuosad • Windows (Microsoft) • Tava-arvutid (92%) • Serverid (36% servereid) • Mobiilid (alla 1% mobiile) UNIX põhised: OS X ja iOS (Apple) • Mobiilid (iphone 25% / ipad 36 %) • Tava-arvutid (mac, 6.5%) • Linux (vabavara) • Mobiilid (Android, 21% mobiile) • Serverid (63% servereid) • Pisiseadmed (domineeriv) • Tava-arvutid (1.5 %) • BSD (vabavara) • Serverid Interprocess communication • Processes want to exchange information with each other • Many ways to do this, including • Network • Pipe (special file): A writes into pipe, and B reads • Shared memory: everybody can read and write Failide paigutus Windows Ketta nimed A:, B:, C: jne
annaabi.ee 
