Õhku tõuseb küsimus miks peaks eesti keel hääbuma nüüd, kui seda ei juhtunud viiekümne aastaga vene keelse repressiooni vangis? Esiteks on eest keel maailma kuuest tuhandest keelest räägitavuselt kahesaja seitsmekümne neljas. Lisaks, olles suutnud seda hoida siiani, suudame ka edaspidi. Üheks küsimuse tõstatajaks ja mureks on potentsiaali mittekasutamine. Sirje Kiini artiklist ,,Vägev eesti keel" tuleb välja tõsiasi: ,,Microsofti ehk Pisipehme tarkvara on emakeeles olemas 35 rahval, sh eestlastel, kuid eesti koolides on emakeelne tarkvara kasutusel vaid 10% koolides ja kui paljudel meist?" Potentsiaali kasutamine aitab kaasa positsiooni kindlustamisele. Eestlased on emakeelt kandnud juba sadu aastaid. See on lühike aeg, aga keelest me enam ei loobu. Ei lase eestlane enda keelt rikkuda iseendal, naabril ega väliskeeltel. Kodanikud ei luba enda keele surma, sest kui pole suhtlusvahendit, pole rahvast. Keele kujundajaks on inimesed
auväärsel kohal, üldsegi mitte kaduvas-väljasurevas tagumises tuhandes, nagu meile sageli on sisendatud; - kõrgharidust saab maailmas umbes sajas keeles, Euroopas 30 keeles, sh eesti keeles, Aafrika paarituhandest keelest ainult kümnes keeles; - maailmas on umbes 200 riiki, sh Eesti riik, kus põhirahvuse keel on riigikeel; - infotehnoloogia arengus oleme maailma esimese 30 arenenuma keele hulgas, näit Microsofti ehk Pisipehme tarkvara on emakeeles olemas 35 rahval, sh eestlastel, (kuid eesti koolides on emakeelne tarkvara kasutusel vaid 10% koolides ja kui paljudel meist?); - keelesüntesaatoriga ehk kõnetuvastusega st häälega toimiv arvutiprogramm on olemas- valmimas ainult 25 rahval ja meie, eestlased oleme juba täna nende esimese 25 hulgas tänu TTÜ keeletehnoloogide tööle ja vastavale riiklikule programmile aastaiks 2004-2011;
annaabi.ee 
