Filosoofid soovisid leida algainet seda, millest kujunes terviklik, keeruline loodus. Thales ütleb, et arheeks on vesi, sest seda on lihtne ruumi ümber paigutada. Anaximandros leiab, et arhee asub väljaspool meie kogemust. Selleks on apeiron e mateeria ilma igasuguste meeleliste omadusteta. Apeiron on maailma igavene, kõikehõlmav ja piiritu alge. Anaximenes peab ürgaineks õhku, millest kõik muu tekib. Kõiksust nimetab kosmoseks. Demokritos leidis, et alge koosneb lõpututest pisiosadest aatomitest, mis kombineeruvad ja annavad aluse erinevatele nähtustele. Herakleitos peab maailma algeks ürgtuld, mis põleb ja kustub korrapäraselt. Wittgenstein püüab leida piirid, millest rääkida. Ta on veendunud, et meie keelel on piirid. Me moodusutame keele abil väiteid tegelikkuse kohta, mida kogemuste abil saab tõestada või ümber lükata. Kõike, mida saab üldse mõelda, saab mõelda selgesti, ja kõike, mida saab öelda, saab öelda selgesti
Päris suure varanduse, mille kulutas reisimisele. Koju Atterasse jõudes elab tagasitõmbunult. Laste kasvatamist ei talu. Ei raja ühtegi koolkonda. Samal ajal väga mitmekülgne. Tema koguteosed on jagatud 5 gruppi: eetika, füüsika, matemaatika, muusika, käsitöö. Olemas on 2 asja - tühi ruum ja aatomid. Absoluutne tekkimine ei millestki on võimatu. Ruumi täidavad olev ja mitteolev. Ruumi täitev alge koosneb lõpututest pisiosadest - aatomitest ( - viimne jagamatu osake). Tõeline on vaid tühi ruum selles liikuvate aatomitega. Aatomid ise on erineva suuruse ja kaaluga. Aatomid kombineeruvad ning annavad erinevaid nähtusi (arv on piiramatu). Asjade omadused tulenevad aatomite suurusest, kujust, korrast. Primaarsed omadused on raskus, tihedus, kõvadus. Sekundaarsed omadused on soojus, toonid, maitse. Tunnetusteooria ehk noseoloogia. Meie tajud tekivad üliväikeste materiaalsete osakeste tungimisel silma