oli muinaseestlastel ühte hõimu kuuluvate inimeste ning ühiste majandus- ja kaitsehuvidega külade või külakondade (Taani Hindamisraamatus "kylaegunda") liit, mida juhtisid üks või mitu isandaks kutsutavat vanemat (Läti Henrikul "senior, senior provinciae"). Maakonnad Linnused Enam-vähem kindlaid 11.-12. sajandi linnuseid on Eestist teada umbes 50, neist umbes pooled rajatigi alles sel perioodil. Sarnaselt siinsetele aladele oli ka suurem osa Euroopa pisilinnustest puust. Kivilinnuseid suutsid püstitada vaid mõnevõrra jõukamad vasallid. Eesti linnuste ehituses ongi murrangupunktiks 11. sajandi 1.-2. veerand. Paljud linnused jäeti sellal maha või ehitati ümber. Paljudel juhtudel hüljati vana ja väiksem linnus ning rajati sellest mitte kuigi kaugele suurem ja võimsam. Selge on see, et Eesti muinasaja lõpu linnused olid väga erineva funktsiooniga. Osades linnustes on elatud ilmselt pidevalt, teised on olnud kasutusel vaid hädaohu korral
kättesaadavad ja nii polnud nad ühinenud ei naabermaakondadega ega ka mitte omavahel. Sellised väikemaakonnad olid: Vaiga, Mõhu, Nurmekund, Alempois, Soopoolitse, Jogentagana. Ühtset riiki veel eestlastel polnud. Maakonnad: Linnused Enam-vähem kindlaid 11.-12. sajandi linnuseid on Eestist teada umbes 50, neist umbes pooled rajatigi alles sel perioodil. Sarnaselt siinsetele aladele oli ka suurem osa Euroopa pisilinnustest puust. Kivilinnuseid suutsid püstitada vaid mõnevõrra jõukamad vasallid. Eesti linnuste ehituses ongi murrangupunktiks 11. sajandi 1.-2. veerand. Paljud linnused jäeti sellal maha või ehitati ümber. Paljudel juhtudel hüljati vana ja väiksem linnus ning rajati sellest mitte kuigi kaugele suurem ja võimsam. Selge on see, et Eesti muinasaja lõpu linnused olid väga erineva funktsiooniga. Osades linnustes on elatud ilmselt pidevalt, teised on olnud kasutusel vaid hädaohu
annaabi.ee 
