Väike-lehelind Väike-lehelind tegutseb vilkalt toitu otsides puuvõrades ja ka madalal põõsastes, napsates osavalt okstelt putukaid. Väljaspool pesitsusaega paistab ta silma mängleva riiakusega, kuna jälitab alailma mõnda teist lindu. Kord olla üks väike- lehelind ühest aiast minema kihutanud terve salga rasvatihaseid ning korduvalt on nähtud teda suurt-kirjurähni jälitamas. Pisilinnu säärane jultumus ajas rähni suurde segadusse ja ta kilkas ühtesoodu ärevalt. Väikese-lehelinnu tunneb ära tema erilise laulu järgi. Tema laul on monotoonselt tiksuv "tsilp-tsalp-tsilp-tsalp". Laul võib kõlada kord heledamalt, kord tumedamalt. Sellise iseloomuliku laulu tõttu on väike-lehelind rahva hulgas silksolgi nime all hästi tuntud. Lauldes peatub väike-lehelind tihti kõrgel puuvõras või kuuse ladvas, nõksutades pead laulu rütmis kord ühele, kord teisele poole.
Neid võivad tekitada maa-asulates rajatud edukad tööstusettevõtted. Näiteks võib Imavere külas rajatud Eesti suurim saeveski ja suur liimpuiduvabrik muuta Imavere väikelinnaks. Viimasetel aastatel ongi Imavere tugevasti kasvanud ja omandanud mõned linnale iseloomulikud jooned, ent protsess on siiski alles algusjärgus ja Imavere linnaksmuutumine pole sugugi kindel. Eestis on üpris palju ka juriidilisi väike- ja pisilinnu, mis on tegelikult kõigest alevid - maalise ja linnalise vahepealse iseloomuga asulad. Nende ülesandeks on lähema ümbruskonna ärielu korraldamine ja selle ümbruskonna maaelanikele vajalike teenuste võimaldamine. Kuigivõrd olulisi tööstus- või veondusettevõtteid neis asulates ei ole. Elanike arv on neis harilikult 2000 ringis, vaid harva suurem, võibolla isegi veidi üle 5000. Vähimad alevid, mida ametlikult enam sellisteks ei peeta või pole kunagi
Kõigis linnades kõrvalalaks põllumajandus. Suuremal osal uuslinnadel suuremad keskused läheduses, polnud motivatsiooni ega võimalusi (kaupluskohti) linna suurendamiseks. Heinrich Lõvi asutanud Lüübecki, Müncheni, Hannoveri. Lõuna pool asuats linnu tseeringeride dünastia, nt Freiburg. Kui ürik on võltsitud, ei tähenda see, et sisu oleks vale. Kirjutaja ei pruugi olla krahv Konrad agta jutustus tema tegudest ei pea vale olema. Arvukal hulgal pisilinnu, suuremaid vähem. Keskmine linn üle 5000 10 000 inimese. Suuremas osas alla 2000 elanikkonnaga linnad. Firenze, London, Milano 200 000 in. Suured linnad peamiselt Põhja Itaalias, Madalmaades. Praha, London, Pariis, Köln. Õiguslikus mõttes Prahas mitu eri linna. Kes valitses keskaegset linna? - Hiliskeskajal raad. Varakeskajal linnas maahärra (piiskop vms), kes administreeris linna oma ametnike kaudu, linna eliit koosnes valitseja ametnikest ja maavaldahatest
annaabi.ee 
