f) Kohanimesid denotaadi (= nimeobjekt = füüsiline ese) järgi liigitatakse nii: a) asustusnimed ehk oikonüümid d) haldusüksuste nimed ehk horonüümid b) vetenimed ehk hüdronüümid e) teenimed ehk dromonüümid c) mäenimed ehk oronüümid f) Kohanimesid liigitatakse ka koha suuruse järgi: oluline on nime kasutajaskond, mitte objekti enda suurus. a) mikrotoponüümid = pisikohanimed b) makrotoponüümid = päriskohanimed (kunstlikud suurkohanimed) + mesotoponüümid (kohanimede põhihulk) g) Kohanimekooslus – mingil konkreetsel alal tarvitatav nimehulk, mis moodustab teatava terviku. Eestis peamiselt 2 tüüpi: krunditud maadele omane (asustusnimekeskne, talule anti maatükk, mis enam ei muutunud, keskseks sai talunimi, nt Jaani talust said Jaani põld ja mägi) ja lapimaasüsteemilise omane
sünonüüm. Kohanimede liike nimest lähtuvalt: Keelsuse järgi miskeelsed nimed on. Millise keele reegeleid rakendame Struktuuri järgi liht- ja liitnimed, elliptilised nimed, tuletised Nimepaneku astme järgi primaarnimed, sekundaarnimed, Päritolu järgi eesti- ja muukeelse päritoluga nimed Vanuse järgi allikad, esmamainimise aeg. Staatuse ja kasutuse järgi mitteametlikud ja ametlikud nimed, rahvapärased ja harvad nimed. Suuruse järgi mikrotoponüümid e pisikohanimed kasutuskond on väike, nt üks perekond, talu, teised ei pruugi nimesid teada. Üsna ebapüsiv nimistu. Etümoloogiliselt läbipaistvamad; mesotoponüümid e päriskohanimed. Makrotoponüümid e suurkohanimed kunstlik. Inimesed ei pruugi tajuda mahtu ja suurust. Asutusnimed e oikonüümid. Külanimed e komonüümid, linnanimed e polisonüümid, muud asulatüübid: külaosad, paikkonnad, üksikelamud, ajutine asustus. Inimtekkelised objektid
annaabi.ee 
