direktor ja õpetajad poiste omavahelistesse probleemidesse ei sekkunud. Peagi märgiti Erik '''uueks ja ninakaks'' ning juba varsti kutsuti ta ruutu* kus tal aga õnnestus ennast tõestada. Paratamatult ei olnud aga parim viis end tõestada kahe temast vanema poisi läbi peksmisega, kellest ühel ta ka ninaluu katki lõi, ning tema kiusamist jätkati. Rahu ei andnud talle ka kooli Nõukogu, millel oli vägagi suur tähtsus koolis, ning nad määrasid talle aina karistustöid igasuguste pisemategi asjade eest. Hoolimata kõigest on Erik siiski kooli Nõukogu vastu, kuigi ta riskib ka siis osalt oma välja heitmisega. Kuid osa koolist oli ka Eriku poolt, kuna ta näitas suuri saavutusi spordis. Kuigi Nõukogu oli ka juba teisel õppeaastal Erikut kõikvõimlaike kohutavate asjadega piinanud, ei andnud ta alla ning jätkas võitlust Nõukogu ning seltsmehelikukasvatuse vastu. Õnnetuseks hakati taga kiusama ka tema toanaabrit ning sõpra Pierre'i, kes lõpuks ka koolist
hulgast" annavad täiendava ajendi suhtlemiseks "ülevalt", sama kehtib ka erineva vanuse ning soo puhul. "Mutike", "vanamees", "nolk", "vurle" need ei ole tüübid keda tasuks meelitada. Kuid subjekt ei taju, mida objekt temast arvab. Subjekt, olles võtnud suhtluspositsiooni, kas siis "ülevalt" või "alt" on naiivselt veendunud, et teda nähakse just sellisena nagu tema ise ennast näeb või nagu ta end serveerib ... Vastastikkuse informeerimise faas. Ilma pisemategi sisemiste kõhklusteta väljendab subjekt oma sümpaatiat, sellele, kes talle meeldib või antipaatiat, sellele kes talle ei meeldi. Sümpaatia väljendamine suhtluse korral "alt" on meelitav; suhtluse korral "ülevalt" aga kõrk. Miks mitte meldivat tütarlast kohe ja siinsamas emmata? Miks mitte tõugata eemale kõhetut kodanikku, kes leti ees segab? Mida saavad mulle teha teised järjekorras seisvad inimesed, nad võivad lärmata palju tahavad, mis neil ikka muud üle jääb
annaabi.ee 
