astaci) lõpuskoopas. 31. Kaanid (Hirudinea): põhirühmad, ehitus, eluviis, näiteid Eestist. Ehitus: Iminapad ees ja taga. Harjaseid pole. Tsöloom peaaegu üleni parenhüümi täis, selles tühikuid (lakuune). Kehapind peenelt rõngaline, tegelikku lülistust ei näe. Silmad. Suus kas kärss või kolm kitiinset lõuga. Suguavad paaritud. Eluviis: Parasiidid ja röövloomad vees (lõuna pool ka maismaal). Põhirühmad: Sugukond lamekaanlased (Glossiphoniidae), Sugukond kalakaanlased (Piscicolidae). Näiteid Eestist: Eestis 19 liiki 4 sugukonnast: lamekaanlased (Glossiphoniidae) ja kalakaanlased (Piscicolidae) kuuluvad kärsskaaniliste, kirjukaanlased (Hirudinidae) ja ahaskaanlased (Erpobdellidae) lõugkaaniliste seltsi. 32. Hulkharjasusside (Polychaeta) ja vööusside (Clitellata) sigimise võrdlus; erinevuse põhjusi Hulkharjasusside sigimine: On suguta sigimist (pungumine, paratoomia, sh. epitookia). Sugurakud lastakse enamasti otse vette. Trohhofoor.
Taimed, seened, vetikad 10. Liigi, perekonna ja sugukonna tase zooloogilises ja botaanilises nomenklatuuris. Sugukonna taseme teaduslik nimi moodustatakse tüüpperekonna nimest, lisades tolle sõnatüvele (omastavas) vastava lõpu: sugukonnal idae,ülemsugukonnal oidea, alamsugukonnal inae,triibusel ini.Sugukonna taseme nimedes tuleb jälgida, et lõpp (idae, inae jne.) oleks lisatud põhisõna (perekonna nime) omastavale käändele, milles võib esineda laadivaheldust. Näiteks Piscicola – Piscicolidae, aga Hirudo – Hirudinidae, Tubifex – Tubificidae, Anas Anatidae. Botaanilises nomenklatuuris on veidi teisiti: näiteks sugukonna nimel lõpp aceae, seltsil ales, klassil enamasti opsida või mycetes, hõimkonnal phyta või mycota jne. Eesti keeles nimetavad botaanikud nii sugukondi kui seltse lõpuga lised (taimed nagu polekski päriselt elus, „lased“!). 11. Perekonna teadusliku nime kuju ja moodustamine. Perekonna taseme nimed on alati nimisõnad ainsuse nimetavas käändes ja suure
annaabi.ee 
