Leonardo määrati paavsti maade mõõtjaks ning kaarte joonistades reisis ta ringi Kesk-Itaalias. Ta joonistas suur- ja väikelinnadest täpseid ülevaateid, mis olid detailsemad kui ükski teine tolle aja kaart. Kui Leonarde Firenzesse tagasi pöördus, alustas ta tööd hiiglesuure seinamaalinuga Palazzo Vecchios. Maal kujutas firentslaste kuulsusrikast võitu Milano üle Anghiari lahingus 1440. aastal. Michelangelo (1475-1564) maalis pilti Cascina lahingust, kus Firenze võitis Pisat. Leonardo Anghiari lahing oli tohutu suur ettevõtmine. Maal pidi täitma pinna mõõtmetega 16,7 × 6 meetrit. Kunstnik joonistas visandeid ning viis lõpule kartooni ja maali keskosa. Neid imetleti ning nad olid eeskujuks paljudele hilisematele lahingustseenidele, kuid säilinud on neist ainult visandid. Leonardo joonistatud Anghiari lahingu visandid väljendavad metsikut raevu. Joonised kujutavad lahingumöllus
Beebilik välimus: väike nina, etteulatav laup, ruttis põsed, suured silmad, tahaulatav lõug. Funktsioonid Soodustab kõnearengut Väljendab armastust Et tekiks kiindumus (turvaline kiindumine) Kiindumissuhe mõjutab nii lapse kognitiivset, emotsionaalset, sotsiaalset kui kõnearengut. Kui tekib ebaturvaline kiindumus, siis võib kõne väheareneda. Kuidas kindlaks teha? 1979. Barbara Pisat tegi kindlaks kiindumise süsteemi. Neil, kellel ei ole kiindumusfiguure (või ebaturvaline kiindumus), on kõnearengu häire alakõne. Laps ei õpi kõnelema vaid kõnet kuulates, inimesel peab olema võimalus kõnet praktiseerida. (1979. leiti laps, kes oli voodi külge kinni seotud. Ta ei osanud kõneleda.) Kõige sagedemini esinevam probleem: kõne peetus, vale hääldus Kõne arengu astmete hilisem areng. Sõna õppimisele peab vastama tegevus.
· Ameeriklane Raymond S. Stites: "Mona Lisa on Isabella d'Este." · Mona Lisaks on peetud ka kurtisaani läbipaistva looriga · Oletus: Leonardo tahtis "Mona Lisas" kujutada hoopis oma hinge. · Leonardo puhul polnud iialgi tegemis reaalsuse kopeerimisega, ta ei tahtnud maalida portreed vaid alati kujutada sisemaailma. Võib-olla oli nii ka "Mona Lisa" puhul? · Samal ajal "Mona Lisa" maalimisega planeeris Leonardo Arno jõe suunamist tehissängi ("võitluskanalisse"), et Pisat hävitada. · Leonardo muutus suurejoonelise projektiga seoses ka tulutoovate kruntide maakleriks. · Insener Leonardo projekt nägi ette Serravalle mäe läbi puurimist ja jõe suunamist läbi selle. Kuid läbi puuriti mägi alles 500 aastat hiljem ja seda autode jaoks. · Suvel kuivas Rno jõgi tehissängis ära ja sügisel ujutasid tulvaveed nii vana kui uue sängi kaldad üle ja Leonaro projekt põrus. · Kunstnik asus kivistisi uurima. "Lahing"
e). Arendan G(z) astmeritta, elemendi zn kordaja ongi jada rekurrentse võrrandi lahendiks. NÄITEKS: Valem Fibonacci jada liikmete arvutamiseks: G(z) = zn , ning kuna lahendiks on (eelmise punkti alusel) Zn kordaja, siis saangi Fibonacci arvude leidmiseks: Fn, kus ning = . [16]. Fibonacci arvud. Üldliikme valem ja rakendused. *Fibonacci arvud on kahtlemata kõige tuntum rekurrentne arvujada, mille esimeseks kirjeldajaks peetakse Itaalia matemaatikut Leonardo de Pisat. Mõnes mõttes ,,avastas" ta selle arvujada iseteadmatult, kuna esialgselt oli tegu ,,huvitava probleemiga", mis puudutas jäneste arvu kasvamist nende paaritumisel 1-kuise intervalliga. *Hiljem esitati Fibonacci poolt avastatud arvujada aga kindla rekurrentse avaldisena: Fn = Fn-1 + Fn-2 , kus algtingimustena on teada, et F0= 0 ning F1 = 1, ehk sisuliselt on n'indat Fibonacci jada arvu võimalik arvutada, liites kaks eelmist arvu. *Tahtes nüüd aga arvutada Fibonacci jada n