Siit kõik hädad algasidki. Juba enne 11 meetri kõrguse allehitise valmimist vundament vajus ja, mis kõige hullem, kaldus lõuna suunas. Nähtavasti lootes vajumise lakkamist jätkab Bonanni torni ehitamist, kuid aastal 1186 kui valmis sai kolmas galerii oli torni kalle juba sedavõrd suur, et tööd pandi seisma. Võib kujutleda linnaisade ja linnakodanike pahameelt ning nõutust, sest kellatorni peeti tollal peakiriku ja kogu linna uhkuseks. Ei osatud ju arvata, et kunagi meenutavad pisalased tänuga meest kes vundamendi rajamisel vea tegi. Oldi nördinud, et Pisa tollal kaubandus ja merelinnana parajasti oma kuulsuse tipul, pidi nüüd leppima pooliku ja isegi viltuse torniga. Võinuks tehtu muidugi lõhkuda ja alustada otsast peale, kuid kardeti naabrite pilge alla sattuda. Arupidamine kestis enam kui 40 aastat, enne kui Innsbruckist pärit meister Wilhelm kutsuti 1233. aastal ehitust jätkama. Wilhelm jõudis vaid ehitada neljanda galerii, kui töö taas katkestati ,
Firenzesse aastal 1512. Leonardo kuulsat tööd saab rekonstrueerida vaid mitmete koopiate abil, mis tööst tehti, näiteks Rubensi oma, mis on lõpetatud barokkstiilis, või nende paljude joonistuste ja märkmete põhjal, millega Leonardo dokumenteeris lahingu erinevaid faase, ja ulatuslike arutluste abil Atlantic Codexi ühes lõigus, mis kirjeldas ,,meetmeid lahingu kujutamiseks." Kontrastina stiliseeritud alasti inimestele, mis Michelangelol oli oma maalis, valides hetke, mil pisalased firenzlasi, kes suplesid Arno jões, üllatasid, kujutas Leonardo meeste ja hobuste vihase keerisena lahingu kõige pingelisema momendi ajal. Vasari kommenteeris, t ,,see lahing väljendab täielikku viha, meeste ja hobuste põlgust ja kättemaksu, millest kaks põimuvad oma esijalgade tõttu. Nad võitlevad oma hammastega ja mitte vähem raevukalt, kui nende seljasistuvad mehedm kes näevad vaeva standardiga." Kui Leonardo naasis Milaosse, hülgas ta maali pea täielikult