jakobiinide ideoloogia. Ta äratas tähelepanu käsitledes ühiskonnaprobleeme traktaadis ,,Arutlus teadusest ja kunstidest". Tema põhiteosed on ,,Arutlus inimestevahelise ebavõrdsuse tekkimise põhjustest" ja ,,Ühiskondlik leping", milles vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist. Väljapääsu sellest nägi ta rahva suveräniteedis (võim lähtub rahvast). Ta pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit, kuid pisad vajalikuks ka abinõusid ebavõrdsuse vastu. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal sai tema õpetustest jakobiinide ametlik ideoloogia.
Teda tunti tänu tema teravatele kirjutistele, mis ilmusid "Eesti Postimehes". Lisaks sellele rõhus ta haridusolude parandamist ning viis koolide õpikus sootuks uuele tasemele. (S.Õispuu 1992) 7 Ta sattus teravalt vastuollu baltisakslaste ülemvõimu vastu ning 1870. aastal naases ta Eestisse (M.Laur jt. 2005). 1968. aastal pisad Jakobson "Vanemuise seltsis" oma laialt tuntud 1 Isamaakõne, millest ta rääkis sellest, et sakslased on eestlastele ülekohut teinud. Ta ülistas muistset iseseisvusaega ning lubas eestlastele paremat tulevikku (S.Õispuu 1992). Jakobson andis 1878.aastal välja ajalehe "Sakala", millesse olid tol ajal koondunud põhilised rahvusliku liikumise tegelased. Nad propageerisid tugevalt oma ajalehte. Nende ajaleht oli suureks inspiratsiooniks rahvale, et tegutsema hakata
annaabi.ee 
