ristiusu-eelse prototüübiga (või prototüüpidega). Missugused arusaamad teispoolsuse kohta avalduvad regilauludes ja loitsudes? Nimetusest eesti: vana omatüvi *kura (nimetused kura, kuram, kuramus, kurask, kurassi, korat, vanakurat; ka liivi: kure) seostub -- vasaku poolega (kura käsi) -- märja, madala, mudase kohaga -- füüsilise ebapuhtuse ja roojusega soome-karjala: perkele (< balti Perkons/Perkunas), hitto (< hiisi), piru vadja-isuri: paha, pahalain, pahapooli, pahaa voima, pahennoz Mittekristlikud motiivid pärimuses -- seos vasaku poolega -- seos vee, kivide ja maapinnaga (regilauludes altmaa~altilma isand) -- seos hiidudega -- kurat kardab kukke, hunti, pikset; kuradi tõrje pihlakase kepiga -- seos surnutega (kurat kui kodukäija asendusolend, kurat kui pooma ahvatleja) -- kurat kui Toonela isand Soome-Karjala Tuonela ja Manala
Eestis on see motiiv seostunud eelkõige kuradiga. Juttudel lapsi vahetavast vanapaganast on meil olnud väga elav usundiline sisu, veel tänapäevani mäletatakse erinevaid abinõusid, kuidas õnnetust ära hoida. Esiletõstmist väärib, et ikka kinnitatakse: oht ähvardab ristimata (ja nimetut) last. (Ibid) Vanakurat vahetab lapsi, kui ei saa kohe issameie palvet juurde loetud. Vaevased ja viletsad inimesed on vanakuradi vahetatud. Selle nimi oli piru, vahetatud laps. Last ei või üksi pidada, et vanapagan pidi vahetama. Kui jo jumalasõna üle käind, siis ei vaheta enam. Võib olla mõni inimene ongi vahetud, mõni on ju kole, nagu ei akka kõndima, ei akka rääkima. Neid on ka praegu. (Ibid) Kui ristimata laps üksi tuppa jäetakse, siis pidada talle nuga juurde panema, muidu võida teda vanapagan oma lapse vastu ära vahetada. (Ibid) Ristmede last ei tohi ütsinde mitte jättä, sis kurat tuleb viib latse ära