· Eesti suurim tahvelmaal ,,Lorelei needmine munkade poolt" · ,,Hiiu naised kaevul" August Weizenberg · Portreebüst ,,Ema portree" · ,,Linda kuju" · ,,Hämarik" · ,,Koit" · ,,Veske" · ,,Hanna Aava" Amandus Adamson · ,,Ema lastega" · ,,Sõjaviletsused" · ,,Nälg" · ,,Kunstniku uinuv tütreke" · Marmorist ,,Laine ainuke suudlus" · Pirnipuust ,,Koit ja Hämarik" · Skulptori büst · ,,Russalka" · Pronksist ,,Äreval ootel" · ,,Uputatud laevade monument" · ,,Lydia Koidula" mälestussammas · Temalt telliti palju Vabadussõja monumente · ,,Köleri büst" · ,,Lurich" 6. Johann Köler tegi peamiselt portreesid: autoportreed, paraadportreed, maastiku portreed, Itaalias olles tegi akvarellmaale inimestest ja maastikest. Tehnikas kasutas ta peamiselt freskot, akvarelle ja õli.
1907. aastal valiti ta Peterburi Kunstiakadeemia akadeemikuks. Pärast 1918. aastat asus elama Paldiskisse.Tema enese soovil maeti ta Pärnu kalmistule. Kadriorus on püstitatud tema auks mälestusmärk, mis on loodud skulptor Albert Eskeli poolt. Adamson on loonud palju märkimis väärseid skulptuure, monumente ja mälestus sambaid. Oma töödes kasutas peamiselt puitu, marmorit ja pronksi. Noorena meeldis eriti nikerdada pirnipuust kujusid. Adamsoni modellee-rimisviis on elav, detailide töötlus täpne, kusjuures üksikasjad on allutatud terviklikule üldmõjule. Loomingu paremikku kuuluvad realistlikku kalurielukujutised "Hülgekütt Pakri saarelt" ja "Äreval ootel". Valdav osa teoseid on allegoorilised kompositsioonid, silma paistvamad neist "Koit ja Hämarik", "Kalevipoeg ja Sarvik" ning "Laeva viimane ohe". 1903. a. valmis tal Georg Lurichi pronkfiguur ning esimese monumentaalteosena 1893. a
murakas, maasikas).Ka pihlakate, arooniate, viirpuude, kibuvitsade, toomingate jmt. hulgas on söödavate viljadega liike. Paljude roosõieliste viljades on rohkesti vitamiine, suhkruid ja orgaanilisi happeid. Eeterlikke õlisid sisaldavad nt. kibuvitsa angervaksa õied, mandlipuu seemned ja toominga lehed, rasvaõlisid aprikoosi- ja virsiku seemned, park ja värvaineid pihlakas, toomingas, soolpihl ja marjalepp. Õuna ja pirnipuust saadakse kõva tarbepuitu. Roosõielised on laialt levinud ilutaimedena, eriti hinnatud on roosid, enelad, tuhkpuud viirpuud, ebaküdooniad ning mõned õuna-, kirsi- ja mandlipuu liigid. 5.Liikide tähtsus eelkõige kultuurtaimed, söögiks. SUGUKOND: liblikõielised (Fabaceae) suur sugkond! 1.kuulub kaheiduleheliste klassi, oalaadsete seltsi. 2.Liblikõielised on liikide arvu poolest maailmas õistaimede seas kolmas sugukond. Ühtekokku arvatakse siia umbes üle 19 400 liigi
- Elab Pariisis (1887- 1891). Näeb seal sümbolismi, realismi. Sümbolismiga seotud tööd meretemaatikas. - ,,Lüüriline muusika" - ,,Laeva viimne ohe" - Teeb ka naisakti - Pöördub Peterburi, realistlikus vormikõned skulptuurid nt. ,,Hülgekütt Pakri saarelt" (1898, pronks) - ,,G. Lurichi portree" (1903, pronks) - Sümbolism ,,Koit ja Hämarik" (suudlevad kujud) - ,,Noorus kaob" - Uputatud laeva monument Sevastoopolis - Mitmed tema tööd tehtud pirnipuust - Russalka monument 1902, eraisikutelt korjatud raha eest, 1893 uppunud laeva auks, kõrgel granaatalusel ingel, käes õigeusu rist, suunatud laeva uppumiskoha poole. - Vabadussõja teemalised monumendid nt. Kalevipoja kuju Tartus (1933). Vaidlusi tekitas müütilise tegelase kujutamine vabadussõja monumendina, kalevipoeg pooleldi riietatud, toetub mõõgale, eeskujuks Heraklese skulptuurid. Nõukogude okupatsiooni ajal võeti maha
annaabi.ee 
