Tekivad pikkadest kaheahelalistest RNA lõikudest. piRNA – suuremad kui miRNAd ja siRNAd. Seonduvad PIWI perekonna valkudega, millede välja lülitamisel väljendub kordusjärjestuste kontrollimatu transkriptsioon. Esineb kahte tüüpi piRNAsid: varasemad pärinevad kordusjärjestustelt, hilisemad suurtest genoomsetest piRNA klastritest. Dicer ei osale piRNAde sünteesis. PIWI tüüpi valgud lõikavad märklaud-RNAd. piRNAd on vajalikud, et kaitsta genoomi mobiilsete elementide ja korduselementide plahvatusliku paljunemise eest. • • AGO valgud ja RISC kompleks • Argonaut valgud jaotatakse kolme rühma: 1. Argonaut sarnased valgud, mis sarnanevad arabidopsis thaliana AGO1 valguga 2. Piwi sarnased valgud, mis sarnanevad D.melanogaster PIWI valguga 3. C.elegansi spetsiifilised grupp 3 argonaudid. •
Peamiselt ühe koopiana. MikroRNA-d (miRNA) osalevad eelkõige geeniekspressiooni regulatsioonis (98% transkribeeritavast genoomist on mittekodeeriv!). Väikesed (~22 bp), tulenevad pikemast (70 bp) eellasmolekulist. Momendiks teada vähemalt 200 miRNA geeni. Ekspressioon sageli kas koe- või soospetsiifiline. Klasterdatud. Osa miRNA-sid katalüütilise aktiivsusega, telomeraasi RNA-d. Mitmed antisense RNA-d (umbes 500 geeni), mis osalevad geeniekspressiooni kontrollis (TSIX). piRNAd koos PIWI valkudega kontrollivad transposonite ekspressiooni. 14. Valke kodeerivate geenide omadused ja funktsioonid. Inimgeenide suurus on väga varieeruv. Geenide ekson-intron struktuur: Vähesed inimgeenid esinevad üheeksonilistena. Keskmine geeni pikkus 27 kb. Geenide vahe 75 kb, Keskmine eksonite suurus 200 bp. (väikseim 3 bp, pikim 10 kb). Keskmine eksonite arv 9 (suurim titiin 363), Intronite suurus sõltub osaliselt geenide suurusest (10 bp100kb),
annaabi.ee 
