3.51,23 T. Nurme 2004 3.53,10 R. Mitt 2003 3.53,11 T. Lillelaid 2003 3.54,39 R. Ütsmüts 2002 3.55,67 M. Metsma 2001 3.57,65 S. Treufeld 2003 (3.58,62) V. Koselev 2001 3.59,51 R. Rünk 2002 Meeste 5000 meetri jooks 2001-2004 13.46,61 P. Loskutov 2001 14.23,63 M. Pirksaar 2001 (14.36,77) V. Koselev 2002 14.43,67 K. Tiislär 2001 14.48,73 A. Saveljev 2004 14.53,5 T. Tarm 2002 14.58,65 R. Ütsmüts 2002 15.01,57 H. Sarapuu 2002 15.03,73 E. Kilki 2004 15.11,84 S. Tserepannikov 2003 3 Meeste 10 000 meetri jooks 2001-2004 (30.37,72) V
Totti Kasekamp, Andres ja Helen Püümann Lehtsest, Aleksander Tammeert, Aadu Krevald ja Aksel Laul Tapalt, Maie Tiigi, Kalev Martsepp, Gudrun Kaukver, Marika Raiski, Ann Hiiemaa, Jaan Põldmaa ja Victoria Kass Paidest, Laine Erik-Kallas Retlast, Sirkka-Liisa Kivine ja Kalev Maarand Säreverest, Rutti Luksepp, Anne Sookael-Mägi, Hilje Eerik, Pille Tõnissoo, Deivi Sadeiko-Jäärats, Tiina Beljaeva, Enrik Lang, Paavo Kivine, Hilje Uudemets, Indrek Vahtra, Gunnar Kirsipuu, Margus Pirksaar, Rait Männik ja Jaanus Suvi Türilt, Toomas Berendsen ja Madli Luur Amblast, Ants Nurmekivi Järva- Jaanist, Enn Rohula Karinult, Sergei Ustintsev ja Tarmo Saar Koerust... Neid on veel, andke andeks teie, kes siinkohal nimetamata jäid... Järvamaa kergejõustikust ja kergejõustiklastest on järjepidevalt kirjutatud ajalehtedes, kuid pärast ,,Paide spordialmanahhi" ilmumist (1964. aastal!) pole tõsist kirjutist ajaloo tarvis tehtud
aastat pikem. Nende taastamine on vajalik ka selleks, et Eestil oleks lisaks tuuleparkidele ka võimalikult palju stabiilse tootlikkusega taastuvelektri võimsusi. Olulisima osa pakutavate hüdroelektrijaamade toodangust (90%) annab Kreenholmi HEJ, mis baseerub Eesti pool piiri Narva veehoidlast Kreenholmini rajataval rõhutunnelil. See idee on pärit Eesti Energia Taastuvenergia Ettevõttest (teemat on uurinud endine taastuvenergia Ettevõtte direktor Raimo Pirksaar). Juhul, kui jaama rajamine siiski osutub vajalikuks, oleks jaama maksumuseks 30 milj.EUR dots. Raesaare minimaalse väikehüdrojaama MW erimaksumuse järgi arvutades. 11 KOKKUVÕTE Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus. Eestis toodetavast elektrienergiast umbes 92 protsenti saadakse praegu põlevkivist, ligikaudu 8 protsenti tuleb maagaasist ning ülejäänu siis tuule- ja hüdroenergiast. Põlevkivi varud ei ole
annaabi.ee 
