mõõtmistulemusi napib, eriti kolmemõõtmelisel juhul. StarFlagi raames mõõdetakse korraga tuhandete lindude liikumist. Cavagna sõnul ongi tänu tehnoloogia arengule võimalikuks saanud ulatuslikumad mõõtmised projekti selgrooks: "Uute andmete valguses loodame esmalt empiiriliselt aru saada mis toimub ja siis koostada vaatlustega kooskõlalisi mudeleid." Rooma Termini raudteejaama lähedusse seatakse igal õhtul üles kaamerad ja muu tehnika, mis 8 sekundi vältel valitud pirkonna 10 kaadrit sekundis stereoskoopselt jäädvustab. "Kui oleme kord kaamerad üles pannud, ei saa neid enam liigutada ja see, mis vaateväljas toimub, sõltub suuresti juhusest. Kaadrisse võib jääda 200 või 50 000 lindu," ütleb Cavagna. Kulus kaks aastat, et leida algoritm, mis teeks üheselt kindlaks kes on kes kahes järjest pildistatud kaadris. On selge, et lindude võime üksteist jälgida kauguse kasvades kahaneb, kuid kuidas täpselt
• Mida arvata nö loodusseaduste avastamisest ja sotsiaalsete seaduste konstrueerimisest? inimõigused pole sama objektiivsed ja vääratamutd kui loodusseadused mis ootavad et teadlased neid avastaks ja siis ühiskonna hüvinguks kasutataks. inimõigused on ühiskondlikult konstrueeritud: subjektiivsed, muudetavad, ja kahjuks ümberpööratavad nagu näitab praegu sõda terrorismiga. need sõltuvad iniemstest, nende vajadustest, soovidesk ja võimedest, pirkonna ajaloost. • Mida arvata nn arengurepressioonidest ? Kas need on õigustatud? Nad tähendavad massilist tsiviil ja poliitõiguste tikkumidy ning ühiskondlikmsjsnduslike õiguste piiramist. Need ei aita kaasa riigisisesele ega rahvusvahelisele stabiilsusele ning ei ol vajalikud ka majandusarenguks. Töötab vaid sotsiaalse ja majandusarengu algstaadiumi kohta, kuid on ikka riskantsed sest võivad stabiilsust kõigutada
Üle-eestiline vastuhakk. Eesti lõplik ristiusustamine. Allajäämise põhjused. Ümera lahing- Toimus Põhja-Lätis ümera jõe ääres; Sakslaste ja ugalaste võit. Madisepäeva lahing- Toimus Sakala maakonnas; eestlaste lüüasaamine vaatamata arvulisele ülekaalule; Lembitu juhtimisel 6000 liikmeline ühendmalev vatsu 3000 vastasele; Mvv suurim välilahing Taani ja Rootsi sekkumine ristisõtta- 1219 maabusid Lindanisa linnuse juurde taanlased, kes vallutasid Tallinna pirkonna ja Põhja-Eesti. 1220 rajas Rootsi kuningas oma tugipunkti Lihula linnusesse ja hakkas ümberkaudset rahvast ristima. Üle-eestiline vastuhakk-1223 ründasid eestlased kõikjal sakslasi ja võtsid linnused üle. Õnnestus tagasi saada kog maa. Vastuhaku käigus hävitati kõik, mis vastased olid rajanud. Eesti lõplik ristiusustamine- vastased kogusid end, kuid peagi tulid tagasivallutusi tegema. 1224 a oli suurimaks vastupanupunktiks jäänud Tartu