Oboe Konspekt 8. klassi muusikaõpetusest Sünnimaa on oboel Prantsusmaa. Esiisaks on keskaegsed salmeid. Sajandite jooksul pill täiustus. 17. sajandil lisandus klappmehhanism. 18.-19. sajandil suurenes sõrmeavade hulk. Oboel on kahekordne lesthuulik. Pilli pikkus on u. 60 cm. Ulatus on b-g3 Kõla on nasaalne, pisut pirisev. Keskmises registris kõlab mahlakalt ja kandvalt. Kõrges registris pingutatult. Kõike väljendusrikkam on pill laulvates, aeglastes meloodiates. Kasutusel on ka altoboed ehk inglisarved. Inglisarv on tavalisest suurem ja madalama kõlaga. Huulik on pikendatud. Kõlalehtri ots meenutab pirni. Mõlemad pillid on valmistatud eebonipuust. Kuulsaimad eesti mängijad: Kalev Kaljus, Nils Rõõmussaar.
puhuda päris madalaid ja ka üsna kõrgeid toone. Nii kõrgeid toone nagu trompetiga või nii madalaid toone nagu tuubaga aga metsasarvega tekitada ei saa. Metsasarvel on pehme ja mahlakas, justkui kaugelt kostev kõla. Metsasarvemängija hoiab mängides paremat kätt kõlalehtris. Niimoodi kujundab ta pilli tooni ja tal on sedasi mugavam mängida. Pillimees võib pillitoru käega ka peaaegu sulgeda. Siis lisandub pillihäälele omamoodi sirisev-pirisev värving. Seda mängu nimetatakse coperto'ks. Metsasarvetaolised pillid hakkasid jahisarvest kujunema Worcesteris Inglismaal XIV sajandil. Nagu teisedki vaskpuhkpillid, sai metsasarv pumpventiilid möödunud sajandi algul ja sellest peale on ta oluline orkestripill. Metsasarve pillitoru on väga pikk. Mugavama käsitsemise huvides on see mitmesse keerdu keeratud. Toru peenema otsa sisse lükatakse huulik, toru teine ots laieneb suureks kõlalehtriks - resonaatoriks
ulatusega vaskpuhkpill - temaga saab puhuda päris madalaid ja ka üsna kõrgeid toone. Nii kõrgeid toone nagu trompetiga või nii madalaid toone nagu tuubaga aga metsasarvega tekitada ei saa. Metsasarvel on pehme ja mahlakas, justkui kaugelt kostev kõla.Metsasarvemängija hoiab mängides paremat kätt kõlalehtris. Niimoodi kujundab ta pilli tooni ja tal on sedasi mugavam mängida. Pillimees võib pillitoru käega ka peaaegu sulgeda. Siis lisandub pillihäälele omamoodi sirisev- pirisev värving. Seda mängu nimetatakse coperto'ks. Metsasarvetaolised pillid hakkasid jahisarvest kujunema Worcesteris Inglismaal XIV sajandil. Nagu teisedki vaskpuhkpillid, sai metsasarv pumpventiilid möödunud sajandi algul ja sellest peale on ta oluline orkestripill. Metsasarve pillitoru on väga pikk. Mugavama käsitsemise huvides on see mitmesse keerdu keeratud. Toru peenema otsa sisse lükatakse huulik, toru teine ots laieneb suureks kõlalehtriks - resonaatoriks.
annaabi.ee 
