1997 Kyoto protokoll kasvuhoonegaasid 1974 Pariisi konventsioon maismaal asuvatest allikatest lähtuva merekeskkonna saastamise vältimine. Pariisi komisjon. 1972 Oslo konventsioon lennukitelt ja laevadelt lähtuva meresaastamise vältimsieks, Oslo komisjon. 1992 asendas neid OSPAR konventsioon (Kirde-atlandi merekeskkonna kaitse konventsioon) 1992 bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ETTEVAATUSMEETMETE KLASSIFIKATSIOON Materiaalõigusliku iseloomuga - keelud ja pirangud - Saastuse (keskkonnamõju) üldine vähendamine - kvaliteedinormid - kvoodid ja teised keskkonnakasutuse mahulisede (koguselised) piirangud - parim võimalik tehnika - potentsiaalselt ohtlike tegevuste määratlemine ja nende suhtes erinõuete kehtestamine Menetlusliku iseloomuga - keskonnamõju hindamine - turueelne teavitamine ja klassifitseerimine ETTEVAATUSPRINTSIIP JA SÄÄSTEV ARENG Ökoloogiline õigusriik kui sisejulgeoleku küsimus, kollektiivne hüve on arengujärgus.
teovõime ja deliktivõime. Õigusvõime(NB) on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimese sünniga ja lõpeb isiku tegeliku surmaga. Avaliku õiguse harudes tekib õigusvõime alles täisealiseks saamisega. Tsiviilõigusvõime on kõigil riigi elanike ühesugune. Teistes õigusharudes võib aga olla seadusega kehtestatud piiranguid need piirangud võivad olla looduslikud(isiku vanus, sugu, töövõimetus), pirangud võivad olla ka karistavad (vangistus, arest jne). Piirangud võivad olla ka õigussuhete sobimatusest tulenevad (riigikogu liikmed ja valitsuse liikmed ei või töötada samaaegselt muudes riigiametites). Igasugused ühiskondlikud piirangud nagu varaline, sotsiaalne seisund, usutunnistus, rahvus, rass jne ms on ajaloos olnud õigusvõime piiranguteks need on tänapäevaks jäänud minevikku ja tänapäeval vaadeldakse neid hoopis inimõiguste rikkumisena.