välisinvesteeringutest tuleb Kreekasse teistest eurotsooni riikidest. Kreeka ise eelistab investeerida Türki, Hispaaniasse ja Balkani riikidesse. Kreeka enda investeeringud välisriikidesse ulatusid 2006. aastal 2,3 miljardi euroni, 2007.aastal 2,1 miljardit eurot. Tänu Kreeka valitsuse jõulistele erastamiskavadele paranes välisinvesteeringute positsioon 2008. aastal. Riikliku telekommunikatsioonifirma OTE 19,99% aktsiad müüdi Deutsche Telekom'ile hinnaga 2,548 miljardit eurot. Piraeuse sadama konteinerterminali 35-aastase kasutamisõigusega erastamisleping summas 4,35 miljardit eurot sõlmiti maailmas suuruselt teise konteinerterminali operaatori Cosco Pacific'uga. Kreeka investeeringud Eesti majandusse on olnud suhteliselt tagasihoidlikud. Eesti Panga andmeil oli seisuga 31.12.2007 Kreeka otseinvesteeringuid Eestisse 103 miljoni krooni eest. Põhiliselt on investeeritud finantsvahendusse, hulgi-ja jaekaubandusse ning kinnisvara-, üürimis- ja äriteenindusse
oponente , hakati tapma ka raha pärast, ka metoike, rikkaid. Tekitas arusaadavalt väga teravaid vastuolusid, hulgaliselt ateenlasi läks pagendusse, Teebalaste juurde, kes olid valmis neid toetama. Oligarhide vastaseid põgenesid, hakkasid tülid ka nende endi sees. Oligarhide vastu oli ka Spartalased, Lysandros, kaotas Ateenas sisepositsiooni ja tema oponendid spartas hakkasid toetama pigem neid ateena demokraate. Hulgaliselt pagulased vallutasid Piraeuse. 403 taastati demokraatlik riigikord.30 tyranni võimutsemisaeg.Üldine amnestia , et kõiki lepitada, see küll ei laienenud kõige kindlamate verisemate oligarhide suhtes, lepiti kokku et ei hakka üksteisele tagant järgi kätte maksma. Selline oli siis peloponnosose sõda koos oma vahetagajärgedega. March of 10,000 401- 398 BCE 4 saj . See on aeg mille sajandi I pool on meile teada küllalt hästi ajaloolase Xenophoni helleenika