Ülemaailmse ühiskonna eluliselt olulised huvid seisnevad mere kasutamises rahvusvahelise koostöö areenina majanduslikes, teaduslikes ning ka teistes harudes. Piraatlus toob kaasa suured materiaalsed kahjud ning halvasti mõjutab vaba ja turvalise laevaliikluse printsiibi. Samuti kaupade vedamise hind läheb kallimaks ning hinna oluliselt mõjutab piraatluse oht. Need alused on ülemaailmse ühiskonna jaoks tähtsad ning millele tuginevad riigid võisteldes ja sekkudes piraatlusesse preventiivse eesmärgiga. Piraatluse kasvule Somaalia regioonis kaasnes rahvusvaheline reaktsioon. Reaktsioon on suunatud kõigepealt laevade turvalisuse tagamisele. Niimoodi, 7 oktoobris aastal 2008 ÜRO Julgeoleku Nõukogu võttis resolutsiooni 1838, mille kohaselt riikidele on lubatud mereväe ning õhuväe kasutamine eesmärgiga võidelda Somaalia piraatide vastu. Selle resolutsiooni alusel aastal 2008 Somaalia rannikule tulid NATO laevad patrullerima sisemerd ning
Sõda oli kasulik ennekõike Prantsusmaale, sest see võimaldas parandada suhteid Austria ja Türgiga. Ühtlasi näitas sõda Habsburgide sõjalist nõrkust ja Venemaa tugevust. Jenkinsi kõrva sõda Britannia ja Hispaania vahel 1739 - …. Sõja põhjuseks oli Briti ja tema kolooniatest pärit kaupmeeste aktiivne kauplemine Kariibi mere piirkonnas, mida Hispaania pidas endale kahjulikuks. Kuna Hispaanial puudus laevastik Ameerika kolooniate kontrollimiseks, rakendati piraatlusesse kalduvaid guarda-costaseid, kes aastatel 1713 – 1731 hõivasid keskmiselt 10 Briti laeva aastas. Pinged kasvasid 1730ndate keskel. 1738 demonstreeris kapten Jenkins Briti parlamendis oma kõrva, mille guarda-costased olid väidetavasti peast eemaldanud, mis suurendas vaenu Hispaania vastu. Rahumeelselt konflikti lahendada ei õnnestunud ja Walpole’i valitsus kuulutas oktoobris 1739 Hispaaniale sõja . Hispaaniat toetas Prantsusmaa, kes saatis 1740 oma laevastiku Kariibi merele
annaabi.ee 
