esmaabivahendina. 5. Mis ajast on kasutusel antibiootikumid ja kellele kuulub nende avastamise au? 1928. aastal avastas penitsilliini šoti bioloog ja farmakoloog Alexander Fleming. 1991. aastal leiti mumifitseerunud inimjäänused, mis kuulusid pronksiajal elanud mehele, kellele anti hiljem nimeks Ötzi (elas u. 5000 a. tagasi) ja kes kandis oma kaelas paelale aetud tükikest kasekäsnast Piptoporus betulinus. 6. Kas jäämees Ötzi kasutas juba antibiootilisi aineid? Ötzi kandis oma kaelas paelale aetud tükikest kasekäsnast Piptoporus betulinus. Seda seent kasutatakse praegugi tee valmistamisel. Seen sünteesib parasiidsete bakterite vastast antibiootikumi. 7. Kuidas on leiva- ja õlletegu seotud pärmiga ja mis ajast on see viis kasutusel? Pagaripärmil (Saccharomyces cerevisae) on võime muuta glükoosi alkoholiks ja CO2-ks.
Selts Phallaes Sgk Geastraceae Neljahõlmaline maatäht Geastrum quadrifidum Selts Polyphorales Sgk Corticiaceae Pajunahkis Cytidia salicina Lepa-oksakoorik Vuilleminia alni Sgk Fomitopsidaceae Kännupess Fomitopsis pinicola Kasekäsnak Piptoporus betulinus Harilik tõrvik Ischnoderma benzoinum Sgk Ganodermataceae Jänesvaabik Ganoderma applanatum Sgk Meripilaceae Vahtratarjak Rigidoporus populinus Sgk Meruliaceae Harilik suitsik Bjerkandera adusta Sgk Polyporaceae Soomustorik Polyporus squamosus
Sissejuhatus mükoloogiasse Mükoloogia – seeneteadus Jäämees, Jäämees elas umbes 5000 aasta tagasi Ta kasutas seeni: Piptoporus betulinus-kasekäsn, Fomes fomentarius-tuletael keskaegsed teadmised seentest, -seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem: -taimede ja pinnase eritised(exanthema) -seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon (1761-1836) kui termini mükoloogia looja, Elias Fries (1794-1876), - Laiahaardeline seente süsteem Anton de Bary (1831-1888) (jt mükoloogia rajajad) - Eksperimentaalne mükoloogia, Seente ontogenees, morfoloogia, füsioloogia
lamatüvedel, tüügastel, kändudel. Tavaliselt kuuse-, männi-, kase- ja lepatüügastel ja kändudel. Eluspuudel harva (kui, siis kuusel v pärnal). Sporuleerib 1-3,5 kuud. Kännupessu viljakehade ilmumine elavale puule annab märku kaugelearenenud tüvemädanikust. Kahjustus: tavaline surnud puudel, end võib koorevigastuste kaudu nakatada ka eluspuid, tekitades alguses malts-, hiljem lülipuidus pruunmädanikku. · Kasekäsnak Piptoporus betulinus Pruunmädaniku tekitaja. Üheaastane. Kasvab kogu põhjapoolkera parasvöötmes, ainult kaskedel. Noorelt kerajas, vanalt lame-neerjas, kinnituskohast kitsam kui ilma jalata. Keskmise suurusega v suur. Ülapind sile, hele- nahkpruun, kaetud tiheda kelmega, mis viljakeha vananedes hakkab kestendama. Serv ümar, allpool heldam. Alapind valge, vanalt korgivärvi. 3-4poori/mm. Seeneliha valge, suht kerge, pehme-korkjas
annaabi.ee 
