Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona- Theresa Võlma praktikum IV B-1 102074 Töö 8 : Lahuste kolligatiivsed omadused Katse 1: Suhkru molaarmassi määramine krüoskoopilisel meetodil Töö eesmärk : Reaktiivid: C12H22O11 ; H2O Töö käik: 100cm3 kuiva katseklaasi pipteerida 50 cm3 destilleeritud vett ja asetada 300 cm3 keeduklaasis olevasse lumest ja NaCl segust valmistatud klahusesse (100:5). Märkida vee temperatuur momendil, mil tekivad esimesed jääkristallid. Vee külmumistemperatuur mõõta termomeetriga 0,1oC täpsusega. Allajahtumisevältimiseks tuleb katse ajal vett klaaspulgaga segada. Külmumistemperatuuri saavutamise järel eemaldada keeduklaas jahutussegust ja raputada vette 25g eelnevalt uhmris peenestatud suhkrut
Esimeses katses oli sade väga vähe märgatav, teises aga oli palju sadet. Ja kuna lahustuvuskorrutis tabelis on antud 25oC juures, võib ka katselisi tulemusi (lahustuvusi) õigeks pidada, kuna klassiruumis umbes selline temperatuur võis ollagi. Töö nr 12 : Kompleksühendid Katse 3a : Komplekskatioonide saamine Töö eesmärk : Vaadelda elavhõbe(II)nitraadi reaktsiooni kaaliumjoodidiga Reaktiivid : Elavhõbe(II)nitraat (HgNO3)2 ; Kaaliumjodiid KI Töö käik : TAP pessa pipteerida 2 3 tilka 0,5 M elavhõbe(II)nitraadi lahust ja lisada sellele tilkhaaval 1,0 M KI kahust, kuni algul tekkiv sade HgI2 lahustub kompleksiooni [HgI4]2- tekke tõttu. Koostada reaktsiooni võrrand. [Hg(NO3)2 + 4 KI + 2 H2O 2 KNO3 + HgI4 + 2 KOH + H2] Meie leitud keeruline variant Õige reaktsiooni võrrand : Hg(NO3)2 + KI HgI2 + 2 KNO3 HgI2 + 2 KI [HgI4]2- + 2 K + Järeldused: Reaktsioon toimub kahes osas. Reaktsioonil oli kõige pealt näha oranzi sademe
annaabi.ee 
