pargiselt mustsõstrana ja ürdine ning tuntava märja tubaka aroomiga; maitse on tihedalt marjane, pargine ja suhteliselt pika, piprase järelmaitsega Cinsault Lõuna-Prantsusmaal üks tähtsamaid sorte; veinid on aromaatsed, pehme tanniinsusega, kerged, mahlased ja värsked; valmistatakse ka roosat veini Corvina Itaalias kasut; veinid on pehmete tanniinide, küpse tumeda kirsi nüansiga, maitses on tunda elavat hapet ja kerget elegantset piprasust Dolcetto Põhja-Itaalia sort; vein on madala happesusega, veidi piprane ja mahlaste, õleküpsenud kirsside ja mustikate aroomi-maitsega; soovitatav juua noorelt, kuni 3 aastaselt Gamay Prantsusmaal tähtis sort; marjast saab kergeid aromaatseid veine, mille aroomis ja maitses on tunda värskeid punaseid marju: vaarikat, jõhvikat, pohla ja punast sõstart Grenache levinud Prantsusmaal Rhone`i piirkonnas ja Hispaanias, kus see on üks
on harjunud juba enne maitsmist sinna ise sobivas koguses soola lisama. Oletagem, et t~olgendaja on samas aga piisavalt tundlik pipra, karri vm. maitseainete suhtes ning sattudes s¨o¨oma vastavalt u ¨lemaitsestatud rooga, v~oib meie t~olgendaja siiski endamisi m~oelda koka armumisest, kuna har- jumusp¨aratu maitse osutab koka kummalisele k¨aitumisele. T~olgendaja meelest hakkab v¨aide koka armumisest seega s¨ umboliseerima hoopis toidu liigset piprasust, mitte soolasust nagu (oletagem et!) oli selle algt¨ahendus. Niisiis, j~ouame mitte just erilist optimismi p~ohjustavale k¨ usimusele: mis annab aluse arvamaks et t~olgendajal ajahetkel t1 on samad sensoorsed baaskogemused, kui on olnud (teisel) t~olgendajal ajahetkel t0 m¨argi K333 loomishetkel?32 Tagatiseks on muidugi m¨argis¨ usteem ise, tema u¨lesehituse loogika u¨helt poolt ning kasutuskontekst teisalt. Rangelt v~ottes pole sen-
annaabi.ee 
