Töövahendid: Koonilised kolvid 250 ml; mõõtesilindrid 10 ml, 100 ml; mõõtekolb 100 ml; bürett; pipetid 10ml, 20ml; klaaspulk. Kemikaalid: Kontsentreeritud HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ja metoodika Mõõtesilindriga mõõtsin 250 ml koonilisse kolbi vee ja lisasin tõmbe all kontsentreer itud soolhapet. Saadud soolhappelahusest tegin viiekordse lahjenduse, selleks pipeteeris in mõõtekolbi 20 ml lahust ja lisasin vett kriipsuni. Loksutasin intensiivselt. Määrasin soolhappelahuse kontsentratsiooni tiitrimisega. Pipeteerisin koonilisse kolbi 10 ml lahjendusega HCl lahust ja lisasin 2…3 tilka fenoolftaleiinilahust. Täitsin büreti nullini täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega ja tiitrisin ühe tilga täpsusega, kuni roosa värvus jäi püsima. Kordasin tiitrimist 2…4 korda, kuni saavutasin kolm tulemust NaOH mahtude
üha vähem tihedaid struktuure. 19/11/09 Kromatograafia. Mihhail Tswett uuris taime pigmente, mis on teatavasti eri värvusega molekulid. See võimaldas Tswettil välja töötada metoodika, mis võimaldas värvilisi molekuli üksteisest eristada. Tänapäevases kromatograafias ei lahuta me ainult värvilisi molekule, kuid meetodi nimi on jäänud alles. Tswett võttis ühe lehe, mis võis koosneda tselluloosist, aga võis ka mingisugusest muudest ainetest. Selle lehe ühte punkti pipeteeris väikese tilga mingisugust taime ekstrakti. Tswetti küsimus oli, kas selles koetükkis, millest ta selle ekstraki tegi, on üks konkreetne pigment, või palju erinevaid. Vastu leidmiseks pani ta prooviga ja kuivanud lehe otsapidi mingisugusesse orgaanilisse lahusesse. Piki paberit tekib vee vool kapillaarjõu mõjul. Voolu käigus jõuab vedelik proovini ja nüüd on kaks võimalust: kas selles proovis
annaabi.ee 
