Algamas oli eesti lastekirjanduse teine kuldaeg. Tegelikkuse roosaks võõpamine asendus 50ndate keskel taas realismiga. Üheks silmapaistvamaks saavutseks on S.Rannamaa "Kadri" koos selle järjega "Kasuema" . Need raamatud panid aluse uue põlvkonna tüdrukuteraamatule. Seikluslikke poisteraamatuid kirjutasid E. Raud, J. Rannap, H. Väli, H. Pukk jt. Loomulikult kirjutati pioneeridest ja pioneeritööst. Eesti kirjanik mõistis anda keisrile, mis keisri kohus ja pioneeriliikumise kujutamise egiidi all kirjutati mitmetest laste põnevatest ja vajalikest ettevõtmistest. Eesti pioneeritegevus kandis kohustusliku punase värvi taga koguni skautlikke traditsioone. Sellele on kaasa aidanud ka kirjanikud, näit. H. Väli ja H. Pukk. Viimase "Rohelised maskid" teisendas timurlaste ( kõikjal NSVLiidus A. Gaidari teosest "Timur ja tema meeskond" alguse saanud heategevuslik pioneeriliikumine) tegevuse looduskaitseliseks ettevõtmiseks
Stalini valitsusaja eesmärk oli riigi tööstuse kiire taastamine eelisarendades rasketööstust e industrialiseerimist. Teoses pandi suurt rõhku tuuleveski ehitamisele, mille abil saadud elekter pidi töid lihtsustama. NSVL-s oli puudus tarbe- ja toidukaupadest. 1946-1947 aastatel oli näljahäda. Juba alguses sai loomadele selgeks, et nad saavad kasutada vaid seda, mida suudavad toota (lk 21). Siiski tuli puudus nii toidust kui ka tarbeesemetest (lk 50). Noori juhiti NSVL-s pioneeriliikumise kaudu, mis oli Kommunistliku partei laste- ja noorteorganisatsioonide tegevus, mille eesmärgiks oli aidata kaasa noorsoo kasvatamisele partei vaimus. Natsi-Saksamaal olid ,,Hitleri noored" partei liikmete kasvatuslavaks. Väärtused ja nende hinnangud iga noore kohta anti partei poolt. Teoses eraldas Napoleon kutsikad emadest ja kasvatas neid endale sobivas vaimus (lk 32-33). Samuti võib paralleele tuua Natsi-Saksamaaga