Allüksuseõppe käigus õpitakse ja harjutatakse tegevust jao, rühma ning kompanii koosseisus. Toimuvad nii pioneeri- kui jalaväeteemalised koostööharjutused. Viiakse läbi ka lahinglaskmisi käsitulirelvadest jao ja rühma koosseisus. Ajateenistuse viimase paari kuu jooksul viibitakse peamiselt maastikul, kus harjutatakse tegevust kompanii koosseisus välitingimustes. Õpitakse muuhulgas erinevate pioneeriülesannete täitmist hoonestatud alal, mis kulmineerub iga-aastase pioneerikompanii linnalahingu õppusega "Vaikus Enne Tormi". Teenistuse lõpus aset leidval kaitseväe õppusel "Kevadtorm" toimub rühma, kompanii ja pataljoni tasemetel kogu tegevuse kontroll ja hindamine. Pioneeripataljoni ülesandeks on lisaks ajateenijate-reservistide väljaõppele rahvusvaheliste missioonide jaoks elukutselistest kaitseväelastest demineerijate koolitamine . Kaitseväe demineerijaid teenivad Pioneeripataljoni juurde kuuluva EOD ( Explosive Ordnance Disposal ) allüksuse koosseisus.
kompanii juhtkonda tavaliselt vähemalt nooremohvitserist kompaniiülema abi ja vanemallohvitserist kompaniiveebel (kompaniivanem). Lisaks võib kompanii juhtkonda või juhtimisallüksusse kuuluda allohvitsere, kelle ülesanneteks on kompaniis logistilise tegevuse korraldamine. Näiteks relvur, tehnik, varahoidja. Erineva otstarbega kompaniisid: · jalaväekompanii · tankikompanii · soomusjalaväekompanii · luurekompanii · tankitõrjekompanii · pioneerikompanii · staabikompanii Pataljon on sõjaväeline üksus või allüksus, mis koosneb staabist ja harilikult 3...8 kompaniist, millele võib lisanduda mõni eriotstarbeline üksik rühm. Pataljon on põhiline taktikaline allüksus. Pataljoni juhib pataljoniülem, kelleks on tavaliselt vanemohvitser. Pataljon kuulub harilikult rügemendi või brigaadi koosseisu. Üksikpataljon on administratiivselt ja struktuuriliselt iseseisev väeosa, mis ei ole
annaabi.ee 
