Rakud ja koed. Igal rakul on inimese kehas oma ülesanne. Sama talitusega ja struktuurilt sarnased rakud moodustavad kudesid. Organ ehk elund koosneb paljudest kudedest ja täidab kehas mingit kindlat funktsiooni. Organid, mis töötavad koos ja täidavad mingit ühtset ülesannet, moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. Organsüsteemid kokku moodustavad terviku- organismi. Epiteelkude, katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pinud ning piiritleb organeid. Seega katab ta organismi välispinda ja ka nt seedekulglat, kuseteid, kopse ja veresooni. Kaitseb vigastuste, nakkuste jt väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. Toimub ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval. Ripsepiteel- rakkude välispinnal esinevad ripsmed, nt hingamisteedes. On ka spets rakke, mis toodavad higi, lima, rasu, piima ja muid aineid. Sidekude
hinna eest vältida läbikukkumisi ja on õnnetud, kui nad ei vasta iseenda ootustele. Nad on sageli kannatamatud ja kriitilised ning reageerivad krii- tikale põikpäisusega. Tavaliselt ei nähta nende potentsiaalseid andeid, kuna nad tunduvad täiesti keskpärased, neid õpilasi ignoreeritakse või antakse neile õpiabi. Koolis keskendutakse pigem nende nõrkustele ega arendata välja nende tugevusi või talenti. VI: autonoomne õppija. Nagu ka nn edukad (tüüp I), on nad õp- pinud koolisüsteemis edukalt hakkama saama, kuid erinevalt “I tüübist”, 76 Andekate sotsiaalsed ja emotsionaalsed vajadused kelle eesmärgiks on teha nii vähe kui võimalik, kasutavad autonoomsed õppijad süsteemi endale uute võimaluste loomiseks. Nad ei tööta süsteemi jaoks, nad panevad süsteemi enda kasuks tööle. Neil on adekvaatne posi- tiivne enesehinnang, kuna nende vajadustele tullakse vastu. Nad on edu-