vett. Hallitusseente eoseid leidub õhus alati, seetõttu võib hallitus tekkida pmt igal pool. Nutthallik moodustab esemele koheva valge kihi, millel on väikesed mustad täpid. Need mustad täpid on eosed. Hüüfides puuduvad vaheseinad. Eritab läbi rakuseinte keemilisi aineid, mis lõhustavad toitaineid. Seejärel imbuvad viimased rakku. Eosed tekivad eoslates, nende lõhkemisel kanduvad eosed edasi. Pintselhallik Hüüfid hargnevad pintslikujuliselt. Rakul on olemas vaheseinad. Eosed valmivad hüüfide tippudes ja eralduvad ühekaupa.
segapuistuina. Võrsed: peened, helerohelised, väga peenekarvased või paljad. 11 Pungad: piklikmunajad, teravatipulised, 0,5 cm pikad, punakaskollased, vaigused. Okkad: 5-kaupa, 6...10 cm pikad, peened, kolmetahulised, peensaagja servaga, okka kõigil külgedel õhulõheribad. Okkatipp tömp, kinnituvad võrsetele pintslikujuliselt ja püsivad puudel vaid 1...3 aastat. Käbid: üksikult või 2...3 kaupa, noorelt rohelised, valminult hele- kuni punakas-pruunid, 8... 18 cm pikad, 3...4 cm läbimõõdus, seemnesoomused nahkjad, käbid tipuosas tihti vaigused. Seemned valmivad samuti teisel aastal. Valge mänd on hea puiduga ja tähtis tooraine ehituses, mööbli - ja paberitööstuses. Sobib toreda kasvukuju ja okaste pintselja asetuse tõttu suurematele haljasaladele, parkidesse jne. 12
foundlandist põhjas kuni Allegheny mäestikuni lõunas suurtel maa-aladel nii puht - kui segapuistuina. Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: peened, helerohelised, väga peenekarvased või paljad. Pungad: piklikmunajad, teravatipulised, 0,5 cm pikad, punakaskollased, vaigused. Okkad: 5-kaupa, 6...10 cm pikad, peened, kolmetahulised, peensaagja servaga, okka kõigil külgedel õhulõheribad. Okkatipp tömp, kinnituvad võrsetele pintslikujuliselt ja püsivad puudel vaid 1...3 aastat. Käbid: üksikult või 2...3 kaupa, noorelt rohelised, valminult hele- kuni punakas-pruunid, 8...18 cm pikad, 3...4 cm läbimõõdus, seemnesoomused nahkjad, käbid tipuosas tihti vaigused. Seemned valmivad samuti teisel aastal. Meil Eestis on valget mändi leida paljudes parkides, haljasaladel ja varemalt ka metskultuurides, kuid tihti on puud hukkunud või kiratsema jäänud puid kiusava
annaabi.ee 
