muutunud kliima ekstreemsemaks st. pidev vaheldumine õhumasside vahel. Atmosfääride kõrgemates kihtides on ka kindlad liikumissuunad. Parasvöötmes läänest-itta. Neid nimetatakse jugavooludeks. Jugavoolud paiknevad lennukõrgusel. Olulisemaid ringeid on maakeral veeringe. Koos sellega liigub ka palju aineid. Sademed kas liiguvad pinnavooluga või liiguvad pinnasesse. Pinnaveed aga kasutatakse taimede ja loomade poolt ära. Sõltuvalt reljeefist ja taimedest on veevoolud: a) pinnavool b) pindmine äravool Pinnasesse liikuvat voolu nimetatakse infiltratsiooniks (1). Pinnasesse liikumisel tekivad erinevad veed. Kõigepealt mullavesi (A), siis pinnase vesi (B). Vettkandva ja vettpidava pinnase vahel tekib põhjavesi.Infiltreeriv vesi jõuab kas põhjavette või moodustab pinnasevee.Pinnasevee pidev veehorisont on kasutusel kaevudes. Jõed ja järved moodustavad pinnavee. Veeliigi tähtsus sõltub reljeefist, pinnasest, taimkattest, pinnkaldest
on väike okeaaniline veeringe. Ülejäänu kannab atmosfääri üldine tsirkulatsioon mandritele. Seal sademeina maha langevast veest moodustab osa pindmise äravoolu, osa infiltreerub mulda. Mullast satub osa vett põhjavette , osa aurub, olulise osa kasutab taimestik. Äravooluna maailmamerre naasev vesi suleb suure globaalse veeringe. Evapotranspiratsioon-taimkattega maapinna üldaurumine. Veeringe koosneb kolmest põhilisest osast: · Pinnavool-vesi saab osaks pinnavetest · Aurumine, transpiratsioon-vesi imendub mulda, kus teda hoitakse kapillaarjõudude poolt kinni, seejärel satub aga mulla pinnalt aurudes atmosfääri tagasi, või siis imetakse vesi taimede poolt ning seejrel aurub taimede pinnalt · Põhjaveed- vesi satub maa alla vett kandvale kihile, kus ta edasi liigub ning toidab allikaid ja lätteid ning satub niiviisi uuesti maa peale. Vesi satub atmosf
Mullaelustiku osa mullatekkes, mulla veereziimi reguleerijana, osa toitainete ringes, primaarproduktsiooni suurendajana, kliima reguleerijana. Mullaelustik osaleb mullatekkes juba Ch. Darwin tõestas vihmausside osa kivimite lõhustamises. Hästi tuntud vihmausside osa vermimulla tekitamises. Teada termiitide osa mullatekkes. Osalevad ka teised mullaelustiku rühmad (lestad, kakandid jt), mikrobiokoosluse osa glomaliini sünteesis. Mullaelusik mulla veereziimi reguleerijana: Väheneb pinnavool kuna selgrootud kujundavad maapinna struktuuri ja tekitavad mullapoore ja urge, mõjutavad seeläbi infiltratsiooni. Mullapooride kuju, suurus ja paiknemine kujundavad veevaru mullas. Palju räägitakse, kuid seni pole andmeid vee koguste kohta, mis säilitatakse mullas selgrootute tegevuse tagajärjena. Kõik mullaelugrupid mõjutavad vee liikumist mullas ja tema omadusi, olulisemad on mulla mikrobiokooslus ja vihmaussid.
väike (okeaaniline) veeringe. Ülejäänu kannab atmosfääri üldine tsirkulatsioon mandritele. Seal sademeina maha langevast veest moodustab osa pindmise äravoolu, osa infiltreerub mulda. Mullast satub osa vett põhjavette, osa aurub (evapotranspiratsioon), olulise osa kasutab taimestik (transpiratsioon). Äravooluna maailmamerre naasev vesi suleb suure (globaalse) veeringe. Evapotranspiratsioon taimkattega maapinna üldaurumine. Veeringe koosneb kolmest põhilisest osast: 1. pinnavool vesi saab osaks pinnavetest; 2. aurumine, transpiratsioon vesi imendub mulda, kus teda hoitakse kapillaarjõudude poolt kinni, seejärel satub aga mulla pinnalt aurudes atmosfääri tagasi, või siis imetakse vesi taimede poolt ning seejärel aurub taimede pinnalt; 3. põhjaveed vesi satub maa alla vett kandvale kihile, kus ta edasi liigub ning toidab allikaid ja lätteid ning satub niiviisi uuesti maa peale.
annaabi.ee 
