väga paljud loomaliigid, nt mammut, karvane ninasarvik § Ilmusid inimese vahetud eellased, perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud mõistusega inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Kvaternaar (jätk) § Esimesed nüüdisinimesed kujunesid välja umbes 30 000-40 000 aastat tagasi. § Kvaternaari setted on peaaegu kõikjal valdavaks ehitusaluseks ning muldade lähtekivimiks, nad reguleerivad sademete jaotumust põhja- ja pinnaveeks. Uusaegkond Eestis Uusaegkonna algul oli Eesti kohal soe madal meri rikkaliku elustikuga. Mere põhja ladestusid teokarbid ja vetikad, millest tekkisid lubjakivi, fosforiit ja põlevkivi. Esimesed maismaataimed siluri lõpus (psilofüüdid) Hilisemate geoloogiliste aegkondade floorast ei ole fossiilseid jäänuseid säilinud, sest1,8 miljonit aastat tagasi, maakera kliima jahenes ning algasid jääajad Jääajal oli Eesti ala mitme kilomeetri paksuse igijääga kaetud
Erinevad ajastud Anni Larin 10b klass Loodusõpetus 2011 Vanaaegkond Algas 540 miljonit aastat tagasi ja kestis 290 miljonit aastat Kaks tähtsat muutust organismide arengus "Kambriumi plahvatus" Maa ajaloo suurim organismide välja suremine Vanaaegkonna jagunemine Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kambrium Algas 540 miljonit aastat tagasi ja lõppes 495 miljonit aastat tagasi; järgnes Proterosoikumile ja eelnes Ordoviitsiumile. Kambriumi kliima oli mõõdukas, mitte eriti külm, ega ka soe. Ilmusid skeletiga varustatud hulkraksed loomad. Kambriumi olulisemateks maavaradeks on nafta ja fosf...
· Kristallisatsiooni- või keemiliselt seotud vesi võib tingimuste (rõhk, temperatuur) muutudes vabaneda · Settekivimid, mis on tekkinud veelises keskkonnas võivad säilitada osa veest Põhjavesi võib toituda pinnaveest ja ka vastupidi. Kõik oleneb veetasemetest. Kui põhjavee tase on kõrgemal, siis võib ta olles hüdrauliliselt pinnaveega seotud sinna ka voolata. Kui hüdrauliline side puudub, siis voolates kõrgemal nõlvalt alla (olles muutunud juba pinnaveeks) toidab ta ju ikkagi pinnavett. Selleks, et teada mis suunas põhjavesi liigub, on vaja põhjavee pinna samakõrguste (hüdroisohüpside) kaarti. Nii nagu iga tasapinna määravad ära, nii peab ka põhjavee puhul olema andmed vähemalt kolmest punktist. Kõrgused punktide vahel saadakse interpoleerimise teel ning ühesuguste kõrgustega punkte ühendavad jooned ongi hüdroisohüpsid. Nool mis on hüdroisohüpsiga risti näitab põhjavee liikumise suunda.
Kvaternaari setted on hinnaliste maavarade poolest vaesed. Kohati leidub siin väärismetallide (kuld, plaatina ning teemanti) puistmaardlaid. Ja kuigi meie igapäevast tegevust oleks raske ette kujutada ilma liiva, kruusa, turba jne, ei piirdu kvaternaari setete rakenduslik tähtsus ainult nendega. Kvaternaari setted on peaaegu kõikjal valdavaks ehitusaluseks ning muldade lähtekivimiks, nad reguleerivad sademete jaotumust põhja- ja pinnaveeks, kaitsevad aluspõhjakivimites voolavat põhjavett reostumise eest. Kasutatud kirjandus Raamat: Ivar Arold, Anto Raukas, Hervert Viiding - ,,Geoloogia alused" , Tallinn: Valgus, 1987. 198 lk., 68 joonist. Internet : 1. http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/ 2. http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/juura.html Joonised Joonis 1. http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/paleosoikum.html Joonis 2. http://www.scotese.com/images/514.jpg Joonis 3. http://peterdward.info/Ch3_Cambrian_FP.jpg Joonis 4. http://www
jääva kapillaarveega. Põhjavesi võib üle minna kapillaarveeks ja rippuv kapillaarvesi tõsta põhjavee pinda. Kui kaevame maasse augu, mille põhi ulatub nullrõhust allapoole, on põhjavee pind nähtav. Sellisesse auku nõrgub vesi ja kui veepind augus enam ei tõuse, on hüdrostaatiline rõhk tasakaalustunud atmosfäärirõhuga. Augus olev veepind näitabki põhjavee sügavust. Kui gravitatsioonivesi on loikudena maapinnal, nimetatakse seda pinnaveeks. Kui gravitatsioonivesi on kogunenud piiratud ulatusega vettpidavale või raskesti vett läbilaskvale mullakihile ülevalpool põhjavee pinda nimetatakse seda ülaveeks. Ülavesi erineb põhjaveest oma lühiajalise ja perioodilise esinemise poolest. Ta tekib leetunud muldades sageli sisseuhtehorisondile, rasketel savimaadel künnialusele kihile. Gravitatsioonivesi liigub raskusjõu mõjul ülalt alla või mööda kallakut (kui vettpidav kiht
annaabi.ee 
