heitvee vastuvõtmine, eemalejuhtimine ja puhastamine enne utiliseerimist või looduslikku veekogusse saatmist. Veevärgi üldskeem: 1 veehaare, 2 I astme pumpla, 3 veepuhastusjaam, 4 mahuti, 5 II astme pumpla, 6 veetorn ?, 7 veevarustuse välisvõrk, 8 tarbijad Väikeasula veevärgi tüüpskeem: puurkaev/pumpla veetorn (hüdrofoor) tarbijad Veehaare rajatis vee võtmiseks veekogust või põhjaveekihist. Veehaardeid saab liigitada veeallika järgi: pinnaveehaarded (võtame veekogust vett, on esmane) ja põhjaveehaarded. Pinnaveehaarded liigitatakse omakorda kaheks: · Kaldaveehaarded - kasutatakse veekogude puhul, millel on suhteliselt järsud kaldad. Kalda sisse tehakse kaldakaev st et sissevool veehaardesse on külje pealt ja · Sängiveehaarded kasutatakse veekogude puhul, millel on lauged kaldad. Torustik paigaldatakse veekogu põhja ning kalda sisse tehakse kaev, kuid see viiakse nii
4) olemasolevat kanalisatsiooni ja selle seisundit; 5) maa-ala ehitus- ja hüdrogeoloogilisi tingimusi; 6) määrusega kujade suhtes sätestatud nõudeid. Omapuhasti rajamisel peab arvestama, et: 1) selle kuja on vähemalt 10 m (v.a septikul); 2) septiku kuja on vähemalt 5 m; 3) omapuhastit tohib ehitada väljapoole reovee kogumisalasid; 4) see peab paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu. Veehaarded on kas pinnaveehaarded või põhjaveehaarded. Veehaare peab olema kaitstud sanitaarkaitsealaga, kus kehivad teatud tegevused. Ehitus- ja maakasutuspiirangud. Veehaarde sanitaarkaitseala defineeritakse veeseaduse parag 28-s kui maa-ja veeala, kust võetakse vett, mille omaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatuse kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist. Põhjaveehaardele moodustatakse sanitaarkaitseala, üldjuhul 50m raadiuses ümber