Maavalitsuse koosseisu kuuluvad kantselei, arengu- ja planeeringuosakond ning haridus- ja sotsiaalosakond. Lisaks osakondade on maavalitsuses juhtkond, mille koosseisu kuuluvad maavanem, maasekretär, nõunik ning siseauditi nõunik. Harju maavanem on Ülle Rajasalu Harju loodus Maakonna piires on 34 jõge, pikimad on Jägala, Keila ja Pirita jõgi ning Valgejõgi Harjumaa sajast järvest on suurimad Ülemiste, Kahala ja Harku järv Tallinna pinnaveehaarde süsteemis on rajatud kaks suurt veehoidlat: Paunküla ja Soodla Harju loodusalad Naissaare looduspark Pakri saar Rebala Muinsuskaitseala Rebala matkarada Jägala juga Tuhala maastikukaitseala Tuhala nõiakaev Tänan!
aasta kuumal päikeselisel suvel, mil tekkis möödapääsmatu vajadus järve uurida. See sai teoks kolm aastat hiljem. Linna suunatavat vett hakati puhastama siiski alles 1927. aastal. Et suurendada Tallinna joogivee varusid ja parandada vee kvaliteeti, on aegade jooksul ehitatud kanaleid, mille abil suunati Ülemistesse mitme jõe ja nendele rajatud veehoidlate vesi. Esimesena kaevati 1922. aastal 10,7 km pikkune PiritaÜlemiste kanal. Viimaseks sajandivahetuseks oli Tallinna pinnaveehaarde valgla suurenenud sedavõrd, et Ülemiste järve looduslik valgla hõlmab sellest vaid 4%. Taimestik Kuigi kokku on ülemiste järvest leitud nelikümmend liiki soontaimi, koosneb taimestik põhiliselt ainult üheksast liigist: helofüütidest pilliroog, järvkaisel ja rooghein, ujulehtedega taimedest vesikirburohi ja veesisestest taimedest viis penikeele liiki (niitjas,
6 7 1.ETTEVÕTETE LÜHITUTVUSTUSED 1.1 Tallinna Vesi AS Ettevõtte nimi on AS Tallinna Vesi ning ettevõtte eelkäija asutati 1967. aastal Tallinna Veevarustuse ja kanalisatsiooni Valitsusena. Tallinna Vesi on Eesti suurim vee-ettevõte, mis pakub veeteenuseid kuni kolmandikule Eesti inimesele Harjumaal ja Tallinnas. Ettevõttel on veeteenuste osutamise ainuõigus kuni aastani 2020. Ettevõte kasutab vee kogumiseks 2000 km2 suurust pinnaveehaarde süsteemi ning opereerib varasid, mis on vajalikud vee puhastamiseks ja tarbijateni toimetamiseks, reovee ja sadevee kogumiseks ning puhastamiseks. Ligi 90% joogiveest toodetakse pinnaveest. Tallinlaste peamine joogiveeallikas on Ülemiste järv, mistõttu ei ole see ka avalikult kasutatav veekogu. Ligikaudu 10% tarbijatest kasutab piirkondlikku põhjavett ja keskmine veetarbimine on püsinud viimastel aastatel 95 liitri ringis elaniku kohta. AS Tallinna Vesi erastati 2001.a
annaabi.ee 
