ning kõrge fluorisisaldus Lääne- Eestis.
Joogivee töötlemine toimub peamiselt pinnaveevarustusega linnades. Tallinna linn saab umbes
90 % oma joogiveest pinnaveeallikatest, mille kogumaht on 35 miljonit kuupmeetrit ja pindala
1782 hektarit. Esimesed ojad ja jõed saavad alguse Aegviidu metsadest ja rabadest. Veed
kogutakse ja juhitakse kuude veehoidlasse, et hoida ja säilitada veevaru Tallinna suuimas ja
tähtsamas pinnaveeallikas- Ülemiste järves, mille mat on 17 miljonit kuupeetrit. Tallinna
joogivesi äbib ulatusliku puhastuse ja osoneerimise(varem kloorimise), sest toorvesi on
saastunud ja sisaldab rohkesti mikrooragnisme ning fütoplanktonit.
Veepuhastusprotsess:
Toorvesi suunatakse 2000 ruutkm suuruselt valglalt läbi Ülemiste järve veepuhastusjaama.
saastunud ja sisaldab rohkesti mikroorganisme ning fütoplanktonit. · Vee puhastamine ja desinfitseerimine Narvas toimub läbi kloorimise, toorvesi on puhtam ja reagentide kulu väiksem · Tallinna linn saab ca 90% oma joogiveest pinnaveeallikatest, mille kogumaht on 35 miljonit m3 ja pindala 1782 hektarit. · Esimesed ojad ja jõed saavad alguse Aegviidu metsadest ja rabadest. · Veed kogutakse ja juhitakse kuude veehoidlasse, et hoida ja säilitada veevaru Tallinna suurimas ja tähtsaimas pinnaveeallikas Ülemiste järves, mille maht on 17 miljonit m3. Olmeveepuhastusprotsess Tallinnas · Toorvesi suunatakse 2 000 km2 suuruselt valgalalt läbi Ülemiste järve veepuhastusjaama · Toorvesi läbib mikrofiltrid, mis eemaldavad vetikad ja hõljumi · Vesi suunatakse basseinidesse, kus vette juhitava osooni-õhusegu abil hävitatakse kahjulikud bakterid · Veele lisatakse kemikaali ja vesi selgitatakse
annaabi.ee 
