2x ööp: kell 8 ja 20. Kui on olemas limnigraaf, tareeritud. Esimest korda tehakse seda vabrikus, kiirusvertikaalide vaheliste elavlõikeosade tuleb kell 20 teha kontroll-lugem. Veetaseme hiljem iga 100 vooluhulga mõõtmise järel, kuid pindalad. Siis arvut kiirusvertikaalide keskkii- mõõtm ajal registr ka vee temp ning kirjeld jõge vähemalt kord kahes aastas. Tareerimiseks on rused. Vooluhulga määre pinnaujukite abil: ja ilma. Mõne peeli juures on üles seatud eriasutused. Tiivik lastakse vette varda või trossi Pinnaujukeid võib vooluh määr kasut vaid siis, meteoroloogilised riistad, siis mõõdetakse ka külge kinnitatuna. Standardse kahest osast kui tiivikuga mõõta ei saa., näiteks jäämineku õhutemp ja sademeid. Veetaseme mõõtmisand- koosneva terasvarda läbimõõt on 27 mm ning ajal (siis kõlbavad ujukiteks jäätükid)
Mõõtmisjaamade miinusteks on horisontaalse ja vertikaalse jaotuse puudumine, nad on ka suhteliselt kallid ning tihtipeale on vaja ka laevade abi. (Liblik, T. 2010) 8 5.1.3 Pinnaujukid Pinnaujukiteks nimetatakse veega kaasa triivivaid ujukeid, mis edastavad oma asukoha koordinaadid, pinnakihi temperatuuri andmed ning suur osa ka neid annab edasi õhurõhu andmeid. Tavaliselt ei mõõda need aga soolsust. Pinnaujukite plussideks loetakse nende globaalselt süsteemid, head ajalist lahutust. Nad on ka odavad ning lihtsa tehnoloogiaga. Neil on ka omad miinused - mitte väga hea ruumiline lahutus, andmed ainult pinnakihist, vähe parameetreid (Liblik, T. 2010) 5.1.4 Järelveetavad või laevalt juhitavad seadmed Nagu nimigi ütleb on tegu järelveetavate seadmetega, tihtipeale ühendatud kaabliga laeva külge. Selliste mõõteriistadega on võimalus andmeid näha reaalajas ning oma elektritoite
annaabi.ee 
